Sotsiaalministeerium

Eesti Perearstide Selts

PRESSITEADE

21. oktoober 2021

Kõik Eesti perearstid ja -õed kutsuvad nõustamisele ja vaktsineerima

Eesti perearstid ja -õed kutsuvad 27. oktoobrist kuni 5. novembrini inimesi nõustamisele ja vaktsineerima. Perearstikeskuses saab vaktsineerida COVID-19 vastu nii esimese, teise kui tõhustusdoosiga ning üle 65-aastastel on samaaegselt võimalik ära teha ka tasuta gripivaktsiin.

• Vaktsineerimiseks võta ühendust oma perearstikeskusega. Vaktsineerima võib minna koos lähedase või tuttavaga – vaktsineeritakse ka neid, kes pole konkreetse perearsti nimistus. 
• Tõhustusdoose tehakse üle 65-aastastele ning tervishoiu-, sotsiaal- ja haridustöötajatele vähemalt kuue kuu möödumisel esmase vaktsineerimiskuuri läbimisest.
• Liikumisraskustega inimesi vaktsineeritakse ka kodus. Anna teada kodus vaktsineerimise vajadusest oma perearstile või infotelefonil 1247.
• Krooniliste haigustega inimene vajab vaktsiini kaitset veel enam, sest tema terviseprobleemid suurendavad COVID-19 haiguse raskelt põdemise ohtu.
• Tõsisemad kõrvaltoimed on kõigil COVID-19 vaktsiinidel harvemad kui paljudel igapäevastel ravimitel. Eakatel ja krooniliste haigustega inimestel esineb kõrvaltoimeid vähem.

“Oleme jõudnud olukorda, kus kõrge nakatumine koroonaviirusega hakkab piirama kõikide Eesti elanike vabadust ja ohustama tervist. Iga päev toob kõrgemad nakatumisnumbrid igas vanuserühmas  ja COVID-19 surmade arv saab olema kasvavas trendis,” kirjeldas perearstide seltsi juht dr Le Vallikivi. “Kui teil on kõhklusi, pidage oma perearstikeskusega nõu ja tulge vaktsineerima.” 

Perioodil 27. oktoobrist kuni 5. novembrini keskenduvad perearstikeskused vaktsineerimisele ja sellega seotud nõustamisele, samuti tagatakse erakorraline arstiabi. Samal perioodil võidakse lükata edasi kergemate tervisehädadega tegelemine, sõeluuringud, plaanilised krooniliste haigete tervisekontrollid ning selliste tervisetõendite tegemine, millega ei ole kiire.

Dr Vallikivi rõhutas, et ainult vaktsineerides saab vältida olukorra kiiret halvenemist. “Ainus tee olukorrast välja on langetada õige otsus, võtta ühendust oma perearstikeskusega ja minna vaktsineerima. Seepärast on perearstid üle Eesti otsustanud 27. oktoobrist 5. novembrini keskenduda põhitööna inimeste nõustamisele ja vaktsineerimisele. Arstidena on meie eesmärk teha omalt poolt kõik, et pakkuda inimestele võimalust teha kaitsesüst perearstikeskuses,” rääkis dr Le Vallikivi.

Tervise- ja tööminister Tanel Kiige sõnul on perearstide ja -õdede roll väga oluline, et kaitsesüsti võimalus jõuaks kõigi Eesti inimesteni. „Perearstid ja -õed on olnud Eesti elanike, eeskätt riskirühmade, vaktsineerimisel asendamatud. Vaktsineerimine on paljude inimeste jaoks erinevatel põhjustel otsus, milleni jõudmine pole kerge. Informatsiooni üleküllus on inimestele hirmutav ja seepärast ongi hea, kui on võimalus oma perearsti või -õega murekohad ja vaktsineerimise olulisus rahulikult üle rääkida,“ ütles minister Kiik.

Perearstid vaktsineerivad peamiselt Pfizer/BioNTechi vaktsiiniga. Perearsti või -õega saab ka arutada, milline vaktsiinidest on inimesele sobivaim ja leida talle parim lahendus.

Tõhustusdoose tehakse üle 65-aastastele ning tervishoiu-, sotsiaal- ja haridustöötajatele vähemalt kuue kuu möödumisel esmase vaktsineerimiskuuri läbimisest. Soovi korral võivad ka teised vaktsineeritud täisealised tõhustusdoosi saada, kuid esmase vaktsineerimiskuuri läbimisest peab olema möödas vähemalt kaheksa kuud.

Usaldusväärset infot vaktsiinide kohta leiab veebilehelt: www.vaktsineeri.ee.

Teate edastas:

Eva Lehtla

Sotsiaalministeerium

Kommunikatsiooniosakond

Tel 55 643 691

press@sm.ee

Stenbocki maja, 19. oktoober 2021 – Valitsus leppis täna põhimõtteliselt kokku uutes kontrollmeetmetes ja toetustes, et leevendada haiglate ülekoormust ja paremini ohjeldada koroonaviiruse epideemilist levikut. Täiendavad kontrollmeetmed kehtestatakse ajutiselt esmaspäevast, 25. oktoobrist kuni 10. jaanuarini 2022.

Rangemaks muutub maskikandmise kohustus, mittevaktsineeritud täiskasvanutele piiratakse muu hulgas ligipääsu meelelahutusele, kultuurile, toitlustusasutustes kohapeal söömisele-joomisele. Toetust kriisiga toimetulekuks hakkavad saama haiglad. Vaktsineerimistempo tõstmiseks hakkavad toetust saama perearstikeskused ja kohalikud omavalitsused.

„Epidemioloogiline olukord Eestis on väga kriitiline ning elude päästmiseks on praeguseks kõik Eesti haiglad olnud sunnitud plaanilist ravi piirama,“ ütles peaminister Kaja Kallas. „Selleks, et vältida kriisiolukorra edasist halvenemist, leppis valitsus põhimõtteliselt kokku abinõudes, millega kaitsta ühiskonna ja haiglavõrgu toimimist ning soodustada vaktsineerimist.“

Rangem kohustus kanda avalikes kontrollimata siseruumides maske

Valitsus sätestab, et avalikus nakkusohu suhtes kontrollimata siseruumis tuleb hakata kandma maske ning enam ei piisa senisest suu ja nina katmisest.

Lisaks annab valitsus tungiva soovituse kanda alates 12. eluaastast maske ka korraldatud tegevuste puhul, kus kontrollitakse vaktsineeritust või haiguse läbipõdemist. See puudutab näiteks kino, teatrit, kontserti.

Koroonaviiruse levikut takistavad ainult meditsiinilised või nendega võrdsustatud maskid, mistõttu soovitab valitsus inimestele kasutada üksnes neid.

Kontaktide vähendamine

Ettevõtjad peavad tagama kaubandus- ja teeninduspindadel hajutatuse. Kaubanduskeskuste üldkasutatavatel pindadel olevad istumis- ja mängualad on soovitav sulgeda.

Valitsus soovitab tungivalt nii vaktsineeritud kui vaktsineerimata inimestel jääda võimalusel kodutööle.

Vaktsineerimata inimeste kaitsmise kontrollmeetmed

COVID-tõendina jäävad kehtima üksnes vaktsineerimist või COVID-19 haiguse läbipõdemist kinnitavad tõendid. See tähendab, et inimesed, kes pole COVID-i vastu vaktsineeritud või haigust läbi põdenud, ei saa enam osa võtta korraldatud tegevustest, kus COVID-tõend on nõutav.

Piirang hõlmab sportimist, treenimist, noorsootööd, huvitegevust, huviharidust, täienduskoolitust ja täiendõpet, samuti spordivõistluseid ning spordi- ja liikumisüritusi, avalikuks kasutamiseks mõeldud saunasid, spaasid, basseine, veekeskuseid ja ujulaid, avalikke koosolekuid ja üritusi, konverentse, teatrit, kontserte, kino, muuseume, näitusasutusi, meelelahutusteenuse osutamist, toitlustusettevõtteid.

Toetused vaktsineerimise edendamiseks ja haiglatele kriisiga hakkamasaamiseks

Toetusmeede haiglatele

Valitsus toetab ettepanekut tõsta COVID-19 patsiendi voodipäeva eest makstavat lisatasu haiglatele 75protsendi võrra. Meede kehtib oktoobrist detsembrini 2021.

Toetus haiglatele läheb maksma 11,79 miljonit eurot ja selle katmine planeeritakse Haigekassa reservkapitalist, mis tuleb uuel aastal taastada.

Toetused perearstikeskustele

Valitsus eraldab sihtotstarbelisse reservi 5 miljonit eurot perearstikeskustele tulemustasude  maksmiseks 60+ vanuserühmas suurema vaktsineerituse taseme saavutamiseks. Sotsiaalministeerium töötab koos Eesti Haigekassa ja Eesti Perearstide Seltsiga välja toetuse täpsemad kriteeriumid.

Lisaks toetab valitsus ettepanekut maksta perearstikeskustele täiendavat tasu kuni 120 vaktsineerimise korra kohta nädalas nimistu põhiselt tavahinnaga 5.30 eurot, alates 121 süstist kasvaks tasu iga süsti eest kahekordseks ehk 10.60 eurot. Analoogne täiendava tasu maksmine kehtiks ka kooliõdedele. Meede kehtib kuni 30. novembrini 2021. Toetuse kulu on hinnanguliselt 415 000 eurot ja selle katmine on planeeritud haigekassa eelarvest.

Kaheastmeline toetusmeede kohalikele omavalitsustele

Kohalikku omavalitsust, kes suurendab elanike hõlmatust vaktsineeritusega võrreldes 1. oktoobri seisuga +10 protsenti, toetatakse 5 euroga iga vaktsineeritud elaniku kohta. Teise astmena makstakse kohalikule omavalitsusele toetust 5 eurot iga vaktsineeritud elaniku kohta täiendavalt ka siis, kui täiskasvanud elanikkonnast on täisvaktsineeritud vähemalt 80 protsenti.

Meede kehtib aasta lõpuni ning selleks kulub ligikaudu 11,5 miljonit eurot.

Valitsus plaanib uuendatud COVID regulatsiooni korralduse heaks kiita lähiajal.

12.10.2021 allkirjastati koostööleping Valgamaa Puuetega Inimeste Koja ja Valgamaa Kutseõppekeskuse vahel, mille kohaselt alustavad õppimist abikoka õpilased Kungla 15, Valga.

Iga päevaga aina enam me tajume ja näeme kuidas maailm meie ümber muutub. Me oleme osalised suures protsessis, kus iga inimene on suur väärtus. Hea meel on tõdeda, et üheskoos mõeldes ja head tahet üles näidates on võimalik saavutada koostöö, mille tulemusena avanevad võimalused ka neile, kelle jaoks oleks tava olukorras kooli uksed suletuks jäänud.

Rõõmsat kooliteed, kannatlikku meelt ja sihikindlust õppuritele!

—

Marika Ein

Valgamaa Puuetega Inimeste Koda

Avatud on registreerimine ainulaadsesse koolitusprogrammi, mille eesmärk on Eesti vananemiskeskkonna parandamine. Esimene moodul alustab juba paari nädala pärast!

Sotsiaalministeeriumi pressiteade

03.09.2021

Inimesed, kes vajavad COVID-19 vaktsineerimise otsuse tegemiseks nõustamist, võivad selleks helistada perearsti nõuandetelefonile 1220 või 634 66 30. Kõnedele vastavad meedikud.

„Paljud inimesed, kes ei ole veel teinud otsust vaktsineerida, vajavad selleks personaalsemat lähenemist ning konsulteerimist,“ ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik. „Nõuandetelefoni senisest suurema kaasamisega laiendame inimeste võimalusi saada adekvaatset ja tõenduspõhist informatsiooni COVID-19 vaktsineerimise kohta ning arsti nõuandeid.“

Perearsti nõuandetelefoni teenindusjuhi Kärt Kuke sõnul on 1220 telefonil kõnedele vastavad õed ja arstid ka varem nõustanud küsimustes, mis puudutavad vaktsineerimist, kuid nüüd on selleks loodud suurem võimekus.

„Küsimusi on seinast seina – alates vaktsiinide tõhususest kuni selleni, kas konkreetse tervisemure korral peaks ennast vaktsineerima,“ ütles Kukk. „Enamasti on krooniliste haiguste puhul inimene just COVID-19 haigusest enam ohustatud ning peaks kaitsesüsti saama. Aga loomulikult on hea tekkivad küsimused ja kõhklused meedikuga läbi arutab. Spetsiifilisemate ja keerulisemate haiguslugudega inimese puhul peab aga lõpliku otsuse tegema siiski pere- või raviarst, kes tema tausta ja tervist kõige paremini teab.“

1220 nõuandetelefoni teenus on mõeldud eeskätt esmase kiire tervisenõu saamiseks ajal, mil perearst ei ole kättesaadav. Kõnesid võetakse vastu seitse päeva nädalas ja ööpäevaringselt, nõustatakse eesti ja vene keeles. Inglise keeles nõustatakse iga päev kell 15-17.00

1220 numbrile helistades kehtib alati kõneteenusenumbri tavatariif ja hind kujuneb vastavalt helistaja telefonioperaatorile. Perearsti nõuandetelefoni tegevust rahastab Eesti Haigekassa

Vaktsineerimine COVID-19 vastu on Eestis võimalik alates vanusest 12 eluaastat, see on tasuta ning seda ka ilma ravikindlustuseta inimestele. Lisainfot vaktsineerimise võimaluste kohta saab riigiinfo telefonilt 1247 ja veebilehelt www.vaktsineeri.ee, samuti on võimalik endale vaktsineerimiseks digiregistratuuris www.digilugu.ee või telefonil 1247 aeg broneerida.

Tänahommikuse seisuga on Eestis vähemalt ühe vaktsiinidoosi saanud 730 532 inimest. Täiskasvanute vähemalt ühe doosiga hõlmatus on 64,6% ning 60+ vanuses 71,2%.

Gea Otsa
kommunikatsiooninõunik, COVID-19 vaktsineerimise töörühm
Sotsiaalministeerium

Gea.Otsa@sm.ee
5266464

23.08.2021

Stenbocki maja, 23. august 2021 – Valitsus kiitis heaks korralduse, mille kohaselt jõustub alates neljapäevast, 26. augustist, maskikandmise kohustus nendes avalikes siseruumides, kus ei kontrollita COVID tõendit. Avalikes ruumides, kus COVID tõendit nõutakse, peavad seda hakkama esitama kõik kliendid või osavõtjad. Heakskiidetud korraldus on ühtlasi COVID piirangute uus terviktekst.

COVID nakkusohu suhtes kontrollimata avalikes siseruumides tuleb hakata kandma maske

26. augustist tuleb COVID nakkusohu suhtes kontrollimata avalikes siseruumides hakata kandma maske. Maske tuleb hakata kandma kõigis nendes avalikuks kasutamiseks mõeldud ruumides, kuhu on võimalik siseneda igal soovijal ja kus liigub palju inimesi, kes üksteisega igapäevaselt kokku ei puutu. Need on ruumid, millesse sisenemisel ei nõuta COVID tõendit.

Eelkõige puudutab see kaubandus- ja teenindusasutusi, aga ka riigi ja kohalike omavalitsuste asutusi. Näiteks tuleb maske hakata kandma poodides, apteekides, telekommunikatsiooni ettevõtte või panga teenindussaalides, postkontorites, raamatukogudes, aga ka politsei- ja piirivalveameti, sotsiaalkindlustusameti või haigekassa teenindussaalides ning mujal.

Endiselt ei laiene maskikandmise kohustus alla 12-aastastele lastele või inimestele, kelle jaoks on kaitsemaski kandmine tervislikel põhjustel või muudel olulistel põhjustel ebamõistlik.

Maskikandmise nõue säilib ühistranspordis, kaasa arvatud rongid ja praamid. Samuti säilib maskikandmise nõue jumalateenistustel ja muudel avalikel usutalitustel, kus siseruumides osalejate arv ei ole suurem kui 50 inimest (välitingimustes 100) või on ruumi täitumus kuni 50 protsenti. Kui osalejate arvud ületavad neid piire, tuleb kontrollida inimeste nakkusohutust.

COVIDi suhtes kontrollitud avalikus ruumis peavad tõendit esitama kõik kliendid või osavõtjad

COVID tõendit vaktsineerituse, läbipõdemise või varasemalt tehtud negatiivse testi tulemuse kohta tuleb 26. augustist hakata esitama alates 18 eluaastast enamikes korraldatud tegevustes.

See tähendab, et COVID tõendit tuleb esitada sportimisel, treenimisel, noorsootöös, huvitegevuses ja -hariduses, täienduskoolituses ja täiendõppes; spordivõistlustel ning spordi- ja liikumisüritustel; saunades, spaades, veekeskustes ja ujulates; avalikel koosolekutel ja üritustel, seal hulgas teatris, kinos, kontserdil (k.a. kirikukontserdil), konverentsil; muuseumites ja näitusasutustes; meelelahutusteenustel; toitlustusettevõtetes kohapeal söömisel-joomisel. Kõikidelt osavõtjatelt tuleb nakkusohutust kontrollida ka siis, kui tegevus või üritus toimub teenuse osutamise kohas, näiteks toitlustuskoha rentimisel või teatrietenduse tellimisel teatris. Samas pole COVID tõendit vaja esitada, kui siseneda toitlustusettevõttesse ettetellitud toidu kaasaostmiseks, kuid siis tuleb kanda maski.

COVID tõendit ei tule kontrollida piiramata territooriumiga väliüritustel.

Siseruumides toimuvate tegevuste korral on oluline lisaks tõendite kontrollimisele või testimisele, tagada hajutatus ja desinfitseerimisnõuete täitmine.

Korraldajatel on kohustus kontrollida COVID tõendite kehtivust. Põhjendatud kahtluse korral tuleb inimeselt küsida isikut tõendavat dokumenti.

Korraldusega lubatakse koroonaviiruse testi tegemist ka apteekides, mis võimaldab kiirtestide tegemist rohkemates kohtades ja on inimestele lihtsamini kättesaadav. Apteekides enesetestimise sujuvamaks läbiviimiseks töötatakse täpsem korraldus välja terviseameti juhisena või täiendatakse terviseameti juhiseid enesetestimise kohta. Apteekides tehtud kiirtesti tulemus kehtib kuni 48 tundi ja seda saab kasutada ainult nendes kohtades, kus COVID tõend on siseriiklikult nõutud.

Valitsus lähtus korraldusega kehtestatud piirangute puhul terviseameti hinnangust, milles terviseamet võttis arvesse koroonaviirusesse nakatumise prognoosi, elanikkonna vaktsineeritust ja COVID-19 läbipõdenute arvu. Hinnangus arvestatakse muu hulgas sellega, et deltatüve osakaal on Eestis üle 90 protsendi nakkusjuhtumitest ja selle tüve nakatamisvõime on 60 protsendi võrra suurem, kui epideemia algul levinud koroonaviiruse alfatüvel. Samuti nakatavad deltatüve tõttu teisesed juhud kolmandasi juhte varasemast hõlpsamini. Arvestades, et 19. augusti seisuga, kui valitsus võttis piirangute suhtes vastu põhimõttelise otsuse, oli vaktsineerimiskuur lõpetatud 45,57 protsendil elanikkonnast, ei ole terviseameti hinnangul vaktsineerimise mõju võimaliku deltatüvest põhjustatava haigestumuse kasvu ära hoidmiseks piisav.

Maskikandmise kohustuse ja COVID tõendi esitamise nõue kehtestatakse tervishoiusüsteemi toimepidevuse tagamiseks. Arvestades COVID-19 leviku hetkeolukorda Eestis ja nakkusleviku prognoositavat tõusutrendi, mõjutab COVID-19 nakatunute ja haigestunute hulk tavapärast arstiabi kättesaadavust.

Haiglakohtade COVID koguressurss oli 21. augusti seisuga 204 voodikohta, millest COVID-19 patsiendid hõivasid 48,5% (99 voodikohta). Haiglate COVID intensiivravikohtade koguressurss on 22 voodikohta, millest COVID-19 patsiendid hõivasid 59% (13 voodikohta). Haiglate COVID üldravikohtade koguressurss on 156 voodikohta, millest COVID-19 patsiendid hõivasid 53% (82 voodikohta).

Viimase 14 päeva haigestumus on kasvanud kõikides maakondades välja arvatud Ida-Virumaal. Kõrgeim juurdekasv on Valgamaal (139,4%), Jõgevamaal (136,8%), Saaremaal (90,9%). Kõrgeima haigestumusega piirkonnad on Võrumaa (477,2/100 000 in kohta), Põlvamaa (446,3/100 000 in kohta), Pärnumaa (385,2/ 100 000 in kohta), Tartumaa (341,8/100 000 in kohta), Jõgevamaa (316,4/100 000 in kohta) ja Raplamaa (303,5/100 000 in kohta).

Täna heakskiidetud korraldusega kehtestatakse senise valitsuse korralduse nr 282 asemel uus terviktekst

Uues korralduses on muudetud teksti ülesehitust, sõnastust ning jaotatud valdkondlikud piirangud eraldi osadesse.

Esimeses osas on sätestatud riigipiiri ületamisega seotud testimise- ja eneseisolatsiooninõuded, milles põhimõttelisi muudatusi ei tehta. Teises osas kehtestatakse riigisisesed piirangud ja meetmed, kui tõendit ei kontrollita. Kolmandas osas kehtestatakse kontrollitud tegevusega seotud regulatsioon ning neljandas osas sätestatakse rakendussätted korralduse jõustumiseks.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo avaldab korralduse ja seletuskirja kodulehel kriis.ee. Samuti avaldatakse uus korraldus Riigi Teatajas.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

üksus

–
press@riik.ee

Augustikuus toimub  vaktsineerimine Valga Haiglas (Peetri 2, I korrus) 03, 04, 05, 08, 10, 11,

12, 13, 14, 17, 18, 19, 21, 24, 26, 27, 28. ja 30. kuupäeval. 06, 25 ja  31. augustil korraldab Valga Haigla vaktsineerimist Valga Spordihallis (J.Kuperjanovi 36). Täpseid kellaaegu vaata tabelist (lehe pöördel). Vaktsineeritakse Pfizer vaktsiiniga vanuses alates 12 eluaastast.

Septembrikuus saab vaktsineerida Valga haigla ruumides (Peetri 2, Valga, I korrus) 02, 03,

04,  07, 08, 09, 10, 14, 15, 17, 18, 21, 22, 23, 24, 25, 28, 29. ja 30. kuupäeval. 06. ja 16. septembril  korraldab Valga Haigla vaktsineerimist Valga Spordihallis (J.Kuperjanovi 36). Täpseid kellaaegu vaata tabelist (lehe pöördel). Vaktsineeritakse Pfizer vaktsiiniga vanuses alates 12 eluaastast.

Vaktsineerima võib tulla eelregistreerimata, kellele ei meeldi oodata, sellel on  soovitav  registreeruda Valga Haigla registratuuri telefonil 766 5100, riiklikul infotelefonil 1247 või digiregistratuuris. Vaktsineerija kojuvisiidi korraldab teie perearst/pereõde.

Kui oled vaktsineeritud, anna see leht edasi naabrile, tuttavale.  Kui lähed vaktsineerima, võta ka sõber, sugulane kaasa!

Info edastaja: Valga Vallavalitsuse sotsiaaltöö teenistus, Jüri Kõre 53402123