1. septembrist ei pea enam abivahendi soodustuse saamiseks taotlema puuet või vähenenud töövõimet
Sotsiaalministeerium
PRESSITEADE
28.08.2025
1. septembrist ei pea enam abivahendi soodustuse saamiseks taotlema puuet või vähenenud töövõimet
Alates septembrikuust saavad kõik Eesti elanikud vajaliku abivahendi riigi soodustusega, kui neil on selleks arsti või spetsialisti tõend. Riiklik soodustus ei sõltu enam puude ega vähenenud töövõime olemasolust.
„Abivahendi soodustust saab edaspidi igaüks, kellel on tõendatud vajadus, sõltumata vanusest või diagnoosist. See aitab inimestel paremini toime tulla igapäevaelus ja säilitada iseseisvust,“ ütles sotsiaalminister Karmen Joller. „Puude raskusastme tuvastamine või töövõime hindamine pikendab inimese teekonda vajaliku abivahendi saamiseni, samas võib abivahendi vajadus olla kohene ja kiire, näiteks pärast ootamatut terviseriket või haiglast väljasaamist.”
Muudatuse tulemusena ei ole enam ühelgi sihtrühmal riigi soodustusega abivahendi saamise eelduseks tuvastatud puude raskusaste või vähenenud töövõime olemasolu.
- Lapsed saavad abivahendeid 90% riigi soodustusega
- Tööealised saavad soodustust vastavalt abivahendite määruse loetelule.
Praegu kehtiva süsteemi järgi on riigi soodustusega võimalik saada abivahendeid ilma eelneva puude raskusastme või töövõime hindamiseta vaid vanaduspensioniealistel, lastel sõltub puude raskusastmest saadava soodustuse protsent (puudeta lastel 50%, puudega lastel 90%) ja tööealistel on vaid üksikud abivahendid, mida on võimalik saada ilma eelneva puude raskusastme või töövõime hindamiseta.
Abivahendi vajadust hindab perearst, eriarst või mõni teine vastava pädevusega spetsialist nii nagu ka praegu. Vajadusel väljastatakse tõend, mille alusel saab inimene abivahendi soodushinnaga. Abivahendi ettevõttes arvestatakse soodustus kohe maha ning inimene maksab ainult omaosaluse. Mõne abivahendi puhul, näiteks ratastooli või proteesi korral, piisab ühest tõendist kogu eluks.
Lastele kuni 18. eluaastani kehtib 90-protsendiline soodustus abivahendi piirhinnast. Täiskasvanud saavad samuti 90-protsendise soodustuse enamikule abivahenditest, kuid põiepidamatuse toodete puhul katab riik poole kulust.
Arstide ja spetsialistide töö lihtsustamiseks on Sotsiaalkindlustusamet välja töötanud abivahendite loetelu kasutajamugavama vormi: Abivahendite otsimootor | Sotsiaalkindlustusamet, kus on välja toodud näidustused, mille korral on abivahend inimesele vajalik. Samuti on tõendi vorm ühtlustatud. Ettevõtetele tähendab uus kord ühtset ja läbipaistvat süsteemi, mis vähendab segadust ning kiirendab teenindamist.

Joonis 1. Abivahendi saamise teekond alates 01.09.2025.
Pöördumine Sotsiaalministeeriumi ja kohalike omavalitsuste poole seoses kodu kohandamise teenuse kitsaskohtadega
EPIKojale ja EPIKoja võrgustikule valmistab muret kodu kohandamise teenuse kättesaadavus peale Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendite lõppemist. Selgitame, et kohustus erivajadusega inimeste kodusid kohandada oli sotsiaalhoolekande seaduses ka enne välisvahendite toetusel tehtud kohandusi. Portaali minuomavalitsus.ee andmetel ei teinud 69 kohalikku omavalitsust 2023.aastal ja 75 kohalikku omavalitsust 2024. aastal mitte ühtegi kodu kohandust täisealistele erivajadustega inimestele. Peame teenuse kättesaadavuse probleemi tõstatamist oluliseks ka riigi pikaajalise hoolduse plaanide raames – arendada kodus elamist toetavaid teenuseid. Kodu kohandamine on meede, mis tõstab oluliselt puudega inimese iseseisva elamise võimalusi.
Kodu kohandamise teenus on sätestatud Sotsiaalhoolekande seaduses (§ 42. Puudega isikule eluruumi tagamine) kohustusliku teenusena eluruumi tagamise teenuse all. Paraku näitab praktika, et kohalikud omavalitsused tõlgendavad seadust eluaseme teenuse tagamisena ning eluaseme kohandamise asemel pakutakse inimesele eluaset sotsiaalkorterisse. EPIKoja ettepanek on seaduse sõnastus üle vaadata ning kirjeldada eluruumi kohandamine eraldi teenusena.
Samuti kommunikeerivad kohalikud omavalitsused kodu kohandamise teenust oma kodulehtedel eluruumi tagamise teenusena, mis annab inimesele teenusele õigustatusest ja teenuse sisust vale sõnumi.
Lisaks esineb praktikas taotlemise protsessis keerulisi olukordi, sest kodu kohandamise elluviimine on keerukas, vajab mitmesugust asjaajamist (nõusolekud kohandamiseks korteriühistult, kui tegemist on üldkasutatava pinnaga, ehitusprojektide tegemine, hinnapakkumised, ehitajatega suhtlemine ja tööde vastuvõtmine). Alati ei pruugi erivajadusega inimesel olla selleks piisavalt ressurssi ja võimekust ning ta võib vajada kohaliku omavalitsue poolset tuge protsessi vedamisel, sh on kohalikul omavalitsusel ka kohustus seda teha, sest tegemist on kohustusliku teenuse pakkumisega. Praktikas maksavad paljud omavalitused kodu kohandamise toetust ja inimesel lasub kohustus kogu asjaajamine enda kanda võtta. Näiteks, praegune rahastuse praktika (KOV panus 1000–2000 eurot, pere panus 8000-9000 eurot) seab pered majanduslikult keerulisse olukorda või jätab kohandusest sootuks ilma, kui kohanduse maksumus ulatub 10 000 euroni.
Kortermajades on probleemiks ebamäärased Päästeameti tuleohtuse nõuded – näiteks otsus, kas trepikotta võib paigaldada trepitõstukit või mitte, on samades olukordades erinevate ametnike otsustega erinev. Praktikas peaksid olema erisuste lubamine üheselt mõistetav kõigile.
Ettepanekud ja küsimused Sotsiaalministeeriumile ja kohalikele omavalitsustele:
1.Palume Sotsiaalministeeriumil koos KOVidega välja töötada juhendmaterjal/protsessi tugi, mis aitaks kohandusi inimestele sujuvamalt korraldada. EPIKoda on valmis protsessis kaasa rääkima.
2.Ettepanek algatada koostöö Päästeametiga, et ühtlustada tuleohutusnõuded ja lubada erisusi, mis võimaldavad praktilisi lahendusi (nt trepitõstukid).
3.Täpsustada Sotsiaalhoolekande seaduses kodu kohandamise sisu, et välistada tõlgendused, kus kohandamine asendatakse üksnes eluaseme pakkumisega.
4.Tagada, et KOV määrustes ei kehtestataks täiendavaid piiranguid (puude raskusaste, rahalised piirmäärad), mis ei ole kooskõlas seadusega ja takistavad vajalike kohanduste saamist.
Sotsiaalministeerium annab teada, et puudega inimese parkimiskaardi väljastamine lihtsustus
Vähem bürokraatiat
- Puude raskusastmega lastel ja vanaduspensioniealistel ei ole enam vaja pere- või eriarsti tõendit. Vajalikud andmed on juba puude tuvastamise otsusel olemas.
- Puude raskusastmega tööealistel ei olnud pere- või eriarsti tõendi nõuet juba varem.
- Ajutise liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekalde korral on pere- või eriarsti tõendi esitamine endiselt vajalik.
Lihtsam menetlus
- Puude raskusastmega inimestel ei ole enam vaja esitada puude tuvastamise otsust, sest omavalitsused saavad need andmed kätte sotsiaalteenuste- ja toetuste andmeregistrist (STAR).
Kes saab parkimiskaarti taotleda?
Parkimiskaarti saab jätkuvalt taotleda kohalikust omavalitsusest. Selleks on õigus inimesel, kellel esineb:
- Keskmisele, raskele või sügavale puudele vastav liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekalle
- Ajutine liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekalle (sel juhul peab kasutama liikumist abistavat vahendit, nt karke, käimisraami või ratastooli).
Uudis Sotsiaalministeeriumi kodulehel: https://sm.ee/uudised/liikumispuudega-voi-pimedat-inimest-abistava-isiku-parkimiskaardi-taotlemine-muutub.
Keskmine vanaduspension tõuseb 817 euroni
Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo saatis kooskõlastusringile eelnõu, millega pensionide indekseerimise tulemusel tõuseb 1. aprillist keskmine vanaduspension 5,7 protsenti ehk 43 euro võrra tänaselt 774-lt eurolt 817 euroni ning rahvapension 393 euroni kuus.
Riik arvutab pensionid igal kevadel ümber, et hoida pensionid tasakaalus palkade ja hindade muutustega. Määrus kehtestatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel Vabariigi Valitsuse määrusena, sest indeksi kehtestamine puudutab mitme ministeeriumi valitsemisala.
“Pensionide igakevadine indekseerimine aitab kaasa, et meie eakad saaksid elada väärikalt ning nende sissetulekud püsiksid kooskõlas elukalliduse ja palgakasvuga. 2023. aasta seisuga olid 65-aastastest ja vanematest 39,4% suhtelises vaesuses ning suur osa vanemaealistest on oma sissetulekuga endiselt suhtelise vaesuse piiril. See näitab, kui oluline on pensionide pidev ja süsteemne tõstmine, et vältida eakate langemist süvenevasse vaesusesse,” ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.
Rahvapensioni suurus on pärast indekseerimist 393,26 eurot. Pensioni baasosa suuruseks saab 377,2465 eurot ja aastahindeks 10,000 eurot. 2025. aastal on pensionide indekseerimise eeldatav maksumus 124 557 000 eurot ja indekseeritakse ligikaudu 325 000 pensionäri pension.
Vanaduspensionäridele kehtiv maksuvaba tulu on 2025. aastal fikseeritud 776 eurole kuus, sõltumata nende sissetuleku suurusest. Alates jaanuarist peetakse senise 20% asemel tulumaksu kinni 22%. Tulumaksu peetakse kinni pensionitelt, kahjuhüvitistelt, lapsepuhkuse tasudelt ja vanemahüvitistelt.
Iga kalendriaasta 1. aprillil indekseeritakse riiklikke pensione indeksiga, mille väärtus sõltub 20% tarbijahinnaindeksi aastasest kasvust ja 80% sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastasest kasvust. Kehtestatavat pensioniindeksit kasutatakse ka Eesti Töötukassa töövõimetoetuse päevamäära indekseerimiseks, samuti indekseeritakse kahjuhüvitist tööõnnetuse ja kutsehaiguse korral.
Töövõimetoetuse päevamäär on 1. aprillist 2025. aastal 21,74 eurot ja osalise töövõime korral on toetuse suuruseks 57% kehtivast päevamäärast, keskmiselt 371,75 eurot kuus, ning puuduva töövõime korral 100% kehtivast päevamäärast ehk keskmiselt 652,20 eurot kuus.
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Töötukassale ja Sotsiaalkindlustusametile.


