Valga Haigla annab teada, et Haigekassa pakub haiglatele välja võimaluse vaktsineerida 1956. aastal ja varem sündinud isikuid Covid-19 viiruse vastu. Pakutakse välja võimalus vaktsineerida 60+ isikuid, sh oodatakse riskirühmasse kuuluvaid isikuid vanuses 60-65 ning vanemad kui 65 ei pea olema riskigrupis.

Vaktsineerimine toimub Pfizer vaktsiiniga, 15. ja 16. aprillil Valga Spordihallis, J. Kuperjanovi 36.

Palume teavitada vastavas vanusegrupis isikuid vaktsineerimise võimalusest.

Vaktsineerimisele saab registreerida digi-registratuuri kaudu ning Haigekassa on planeeritud välja saata teavitused eesti.ee kaudu.

Info ja registreerumine ka telefonidel 766 5100 või 5378 5100.

Head liikmed

Anname teada, et meie ajakirja „Sinuga“, mis võtab fookusesse puuetega, erivajadustega ja krooniliste haigustega inimestega seotud teemad, on võimalik nüüd paberkujul otse kodusesse postkasti tellida!

Kojutellimise võimalus on avatud tellimine.ee keskkonnas. Ajakiri ilmub kaks korda aastas: mais ja oktoobris. Kojuveo hind üheks aastaks on 2 eurot, ajakiri ise on lugejale tasuta.

Tellimuse vormistamise link: https://tellimine.ee/est/sinuga

Palume jagada infot ja saata tellimise vormistamise linki edasi teie kogukondadele! Meie Facebooki postituse jagamine on samuti teretulnud https://www.facebook.com/EPIKoda/posts/3039444106380975

Lugupidamisega

—

Vladislav Veližanin Peaspetsialist | Eesti Puuetega Inimeste Koda Chief Specialist | Estonian Chamber of Disabled People vladislav.velizanin@epikoda.ee +372 661 6614

KUTSE:

Otsime inimesi veebipõhises jututoas teemal „COVID-19 pandeemia mõju puuetega inimestele“

Mõttekoda Praxis uurib märtsis 2021, kuidas on COVID-19 pandeemia muutnud puuetega inimeste elu. Kuidas on muutunud tööelu? Mis on teisiti pereelus? Kui kättesaadavad on teenused? Kui hästi on riik võtnud pandeemia ohjamisel arvesse puuetega inimeste vajadusi? Mida peaksid riik ja KOVid teisiti tegema?

Kutsume sind osalema 24.-26. märtsil 2021 veebis toimuvasse jututuppa. Jututuba toimub veebipõhises keskkonnas FocusGroupIt ning oma arvamust on seal võimalik jagada endale sobival hetkel kolme päeva jooksul. Osalema ootame täisealisi inimesi, kellel on puue. Kui soovid osaleda, registreeri end jututuppa järgmisel lingil:
https://www.focusgroupit.com/groups/e38b3858 

Kuigi registreerudes avaneb jututoa keskkond koheselt, eelistame, kui avaldad jututoas  arvamust vahemikus 24.-26. märts.Tutvu ka FocusGroupIt kasutamise juhendiga (lisatud manusena).

Küsimuste korral või registreerumisel abi saamiseks võib minuga julgelt ühendust võtta:
e-post: ingeliissiimsen@gmail.com; tel: 5287571. 

Käimasoleva uuringu kohta loe pikemalt siit

FocusGroupIt kasutamise juhend

Mida teha palaviku korral?

Mida teha köhaga?

Kuidas leevendada hingamisraskust ja õhupuudustunnet?

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Pressiteade
21.02.2021

Alates 1. märtsist laieneb vingugaasianduri kohustus

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) tuletab meelde, et alates 1. märtsist laieneb vingugaasianduri kohustuse ulatus ja vingugaasiandur tuleb edaspidi paigaldada sobivaimasse eluruumi, sõltumata küttegaasiseadme asukohast.

„Vingugaas on nähtamatu vaenlane ja õigeaegne märguanne saab ära hoida kõige hullema. Paraku tuleb endiselt aeg-ajalt meelde tuletada, kui karmid võivad olla vingugaasi poolt põhjustatud tagajärjed inimese elule ja tervisele ning miks on oluline ka gaasiseadme olemasolul varustada kodu vingugaasianduriga,“ rääkis MKM-i ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna asekantsler Kristi Talving.

Kui siiani oli vingugaasiandur kohustuslik kõigis eluruumides, kus on korstnaga ühendatud gaasiseade, siis alates 1. märtsist tuleb ohutuse tagamiseks paigaldada vingugaasiandur sobivaimasse eluruumi, sõltumata küttegaasiseadme (nt gaasikatel või gaasiboiler) asukohast või selle põlemiskambri tehnilisest lahendusest.

„Vingugaasiandur on täna küll kohustuslik, kuid see peab olema paigutatud nii, et sellest ka kasu oleks. Kui küttegaasiseade paikneb näiteks abiruumis, kuhu on paigaldatud ka vingugaasiandur, ei pruugi selle signaal jõuda inimesteni elu- või magamistoas. Küttegaasiseadmetega kodudes tasuks andurite asukohad ja töökindlus kindlasti üle kontrollida,” selgitas Talving.

Gaasiseadmete korrasoleku ja ohutuse eest vastutab seadme omanik. Gaasiseadmega ruumis peab olema toimiv ventilatsioon ja korralik õhu juurdevool, kuna gaasiseade vajab töötamiseks palju hapnikku. Gaasiseadmeid ja nendega seotud korstnaid ning ventilatsiooni tuleb vastavalt seadme juhistele lasta regulaarselt hooldada ja puhastada 1 kord aastas ning tervikuna kontrollida iga 4 aasta järel.

Tutvu ka gaasiohutuse meelespeaga kodutarbijale TTJA kodulehel ning käitumisjuhiseid TTJA ja Päästeameti veebilehel vingugaas.ee!

Lugupidamisega

Laura Laaster

MKM, avalike suhete osakonna nõunik

Sotsiaalministeerium

PRESSITEADE

28.02.2021

COVID-19 vaktsineerimise tempo kasvab, sel nädalal on tehtud ligi 24 000 vaktsineerimist

Tänahommikuse seisuga on Eestis kokku tehtud 112 503 COVID-19 vaktsineerimist. Vähemalt ühe doosiga on praeguseks vaktsineeritud 78 576 ja mõlemad vaktsiinidoosid on saanud 33 927 inimest. Sel nädalal on hommikuse seisuga tehtud 23 751 vaktsineerimist, mida on ligi 20% võrra rohkem kui eelmisel nädalal. Vaktsineerimise tempo on tõusnud kuus nädalat järjest.

Eelolevatel nädalatel jätkub paralleelselt perearstide juures riskirühma kuuluvate inimeste vaktsineerimine ning erinevate tervishoiuasutuste juures eesliinitöötajate – haridusasutuste töötajate, politsei- ja päästeteenistujate ning kohalike omavalitsuste sotsiaalhoolekande valdkonna töötajate vaktsineerimine.

„COVID-19 haigus on ettearvamatu ja selle kulg inimeseti erinev. Kõik COVID-19 vaktsiinid kaitsevad raske COVID-19 haiguse eest ning aitavad seeläbi ära hoida haiglaravi vajadust ja surmajuhtumeid. Vaktsineerides saame kaitsta ennast ja teisi, hoida ära tervishoiusüsteemi ülekoormust ning liikuda järk-järgult tagasi meile seni harjumuspärase elukorralduse juurde,“ ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik. „Vaktsineerimise sujuvamaks kulgemiseks palume vaktsineerimisele kutsutud või registreerunud inimestel minna alati kohale kokkulepitud ajaks või anda esimesel võimalusel teada, kui mingil põhjusel minna ei saa. Vaktsineerimisele minemata jätmine tähendab, et kellegi teise võimalus vaktsiini saada lükkub edasi.“

Riikliku immunoprofülaktika ekspertkomisjoni soovitusel kasutakse üle 70-aastaste inimeste vaktsineerimiseks Pfizer/BioNTech ja Moderna vaktsiine ning alla 70-aastaste inimeste vaktsineerimiseks AstraZeneca COVID-19 vaktsiini.

Hõlmatus esimese vaktsiinidoosiga on Eestis praeguseks 5,9% (Euroopa Liidus keskmiselt alla 5%). Üle 80-aastaste hõlmatus vähemalt ühe vaktsiinidoosiga on 23,2%. Üle 80-aastaste hõlmatus on suurem nendes maakondades, kus perearstidel on olnud võimalik riskirühma kuuluvaid inimesi vaktsineerida – Jõgevamaal 33,2%, Järvamaal 31,6%, Pärnumaal 34,1%, Raplamaal 34,6%, Tartumaal 29,2%, Viljandimaal 26,8%, Võrumaal 27,8%, Harjumaal 26%.

Kuna üle 70-aastastele sobivate Pfizer/BioNTech ja Moderna vaktsiinide kogused on väga piiratud, siis on võimaldatud vaktsiini perearstidele järk-järgult maakondade kaupa. Tuleva nädala jooksul saavad vaktsineerimisega alustada ka Hiiumaa, Saaremaa, Läänemaa, Lääne-Virumaa, Põlvamaa ja Valgamaa perearstid. Selliselt maakondade kaupa liikudes on võimalik saavutada võimalikult laia riskirühma inimeste vaktsineerimisega hõlmatust kõige kiiremini.

Vaktsineerimisi on teinud kokku 424 tervishoiuasutust. 43% kõigist COVID-19 vaktsineerimistest on tehtud haiglate poolt, 38% on tehtud peremeditsiiniasutustes (kokku 338 perearstikeskust) ja õendusabiteenuse pakkujad on teinud 11% kõigist vaktsineerimistest.

COVID-19 vaktsineerimise eesmärgid on kaitsta riskirühmi, kellel on suurem tõenäosus nakatuda või kelle nakatumisel võib COVID-19 haigus kulgeda raskemalt, ennetada ja vähendada COVID-19 põhjustatud haigus- ning surmajuhtumeid, vähendada koormust tervishoiusüsteemile ja majandusele ning kindlustada ühiskonnaelu normaalset toimimist.

Teate edastas:

Eva Lehtla

Sotsiaalministeerium

Kommunikatsiooniosakond

Tel 55 643 691

press@sm.ee

18.02.2021

Stenbocki maja, 18. veebruar 2021 – Valitsus leppis täna kabinetinõupidamisel kokku koroonaviiruse leviku kasvu piiramiseks vajalikud meetmed, mis hakkavad kehtima esmaspäeval.

Peaminister Kaja Kallase sõnul levib koroonaviirus kõikjal Eestis ja haigestumuse intensiivsus on kõrge. “Nakkuse leviku pidurdamiseks otsustasime lausaliste piirangute asemel rakendada ajutisi meetmeid seal, kus oht nakatuda on kõige suurem. Valitsuse kehtestatavate reeglite eesmärk on tagada, et meie tervishoiusüsteem peaks koormusele vastu,” ütles ta.

Kallas toonitas samas, et kõige suurem mõju viiruse levikule on igaühe enda käitumisel. “Panen kõigile südamele: vähendage teiste inimestega kokkupuuteid, püsige rohkem kodus, peske käsi ja kandke maski, et alandada viiruse edasi kandumise riski. Kutsun ka tööandjaid lubama töötajad võimaluse korral kaugtööle, kuna töökohad on üks peamisi kohti, kus tekivad suured nakkuskolded,“ ütles ta. “Rangemate piirangute ära hoidmiseks on hädavajalik praegusi piiranguid täita. Hajutatus, maskid ja kontaktide vähendamine on ainus viis hoida ühiskond ja majandus avatuna.”

Haridus
Teadusnõukoja ettepanekul otsustas valitsus, et pärast koolivaheaja lõppu ei toimu koolihoonetes alates 5. klassist ühe nädala jooksul kohapealset õppetööd, et katkestada nakkusahelad. Seega ei või õppijad 1.–7. märtsini üldhariduskoolide õppehoonetes viibida ega seal liikuda.

Piirang ei kehti 1.–4. klassi õpilastele ega siis, kui õppijad vajavad hariduslikke tugiteenuseid või õpetaja hinnangul õpitulemuste saavutamiseks konsultatsioone, sooritavad praktilist õpet, eksameid või teste või osalevad olümpiaadidel.

Huviharidus, -tegevus, täiendkoolitus, -õpe ja noorsootöö ja sport
Laste, noorte ja täiskasvanute huvihariduses, huvitegevuses, täiendkoolitusel, täiendõppel, noorsootöös ning sportimisel ei ole rühmaviisiline tegevus vähemalt kahel järgmisel nädalal lubatud.

Sisetingimustes võib kokku viibida maksimaalselt 200 inimest. Välitingimustes on huviharidus, -tegevus, täiendkoolitus, -õpe, noorsootöö ja sportimine lubatud mitte rohkem kui 250 inimesel, kui järgitakse inimeste hajutamise nõuet. Sama kehtib ka välitingimustes toimuvatele spordivõistlustele.

Avalikud kogunemised ja jumalateenistused
Mittestatsionaarsete istekohtadega avalikud kogunemised ja jumalateenistused on sisetingimustes lubatud kuni 50-protsendilise täitumuse korral. Sel juhul võib siseruumides kogunemistel osaleda mitte rohkem kui 200 inimest. Välitingimustes võib üritustel osaleda kokku kuni 250 inimest, kuid nad peavad olema hajutatud.

Meelelahutus
Samad reeglid ehk nii 50-protsendilise täitumuse nõue, sisetingimustes 200 ja välitingimustes 250 inimese piirmäär kehtivad ka meelelahutusteenuse osutamise kohtades ja ajal. Nõuded kehtivad meelelahutusteenuse osutamisel nii avalikes kui ka mitteavalikes kohtades.

Toitlustus
Söögikohtades hakkab järgmisest nädalast kehtima 50-protsendilise täitumuse reegel. Lisaks peab valitsus vajalikuks rakendada toitlustusasutustes kehtivate nõuete täitmise üle sihitatud järelevalvet.

Saunad, basseinid, veekeskused ja ujulad
Avalikuks kasutamiseks mõeldud saunades, spaades, basseinides, veekeskustes ja ujulates tohib järgmisel kahel nädalal teha üksnes sporti, kui järgitakse sportimisele kehtestatud reegleid.

Piirang ei kehti spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele sporditegevusele, sealhulgas Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele ning võistkondlike alade meistriliigade mängijatele, samuti puuetega inimeste tegevustele.

Tegemist on valitsuse kabinetinõupidamisel tehtud põhimõtteliste otsustega, ametlikult annab valitsus vastava korralduse lähiajal.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo üksus

–
press@riik.ee

Sotsiaalministeerium

PRESSITEADE

20.01.2021

Riskirühmade vaktsineerimisega perearstikeskustes on plaanis alustada veebruaris

Sotsiaalministeerium uuendas koostöös COVID-19 vaktsineerimise juhtrühma ja riikliku immunoprofülaktika ekspertkomisjoniga Eesti COVID-19 vaktsineerimise plaani. Uuendatud plaanis on täpsemalt määratletud COVID-19 riskirühmad, kellele tuleb vaktsineerimist võimaldada esmajärjekorras. Riskirühmade vaktsineerimisega perearstikeskustes on kavas alustada veebruaris.

„Jaanuarikuu jooksul jätkatakse Eestisse jõudvate vaktsiinikoguste piires vaktsineerimisi hooldekodudes ning tagatakse teine vaktsiinidoos esimese doosiga vaktsineeritutele. Kui Eestisse saabuvad vaktsiinikogused võimaldavad, siis on kavas alates tulevast nädalast võimaldada järk-järgult vaktsineerimist ka teistele tervishoiutöötajatele, kes ei ole seotud perearstikeskuste, haiglate või hooldekodudega,“ ütles sotsiaalministeeriumi asekantsler Maris Jesse.

Plaan näeb ette, et perearstikeskustes algab riskirühma kuuluvate inimeste vaktsineerimine veebruaris. Riskirühma inimesed on omakorda jagatud vastavalt riski tõsidusele väiksematesse gruppidesse. Kõige esimesena kutsutakse vaktsineerima üle 80-aastaseid Eesti elanikke. Nendele järgnevad vanemad kui 70-aastased, kellel esinevad haigused ja seisundid, mille tõttu on neil risk haigust väga raskelt põdeda ning vajada haiglaravi. Ülejäänud riskirühma moodustavad peamiselt teatud kaasuvaid haiguseid põdevad inimesed ja kõik üle 70-aastased inimesed, olenemata kaasuvate haiguste olemasolust.

„Riskirühmade vaktsineerimise järjestus on seatud vastavalt COVID-19 haigestumise raskuse riskile, et võimaldada esmajärjekorras vaktsineerimist kõrge riskiga inimestele, ennetada rasket haigestumist ja suremust ning vältida tervishoiusüsteemi ülekoormust,“ lisas Maris Jesse.

Haigekassa esmatasandi osakonna juhi Külli Friedemanni sõnul tehakse praegu riskirühma vaktsineerimise alguseks ettevalmistusi ning algusaeg selgub lähinädalatel. „Kui aeg käes, edastame riskirühma kuuluvatele inimestele teavituse eesti.ee e-posti aadressile ning perearstikeskustest hakatakse nendega järk-järgult ühendust võtma,“ ütles Külli Friedemann. „Viiruse leviku peatamiseks ja kõige haavatavama elanike grupi kaitseks on äärmiselt oluline vaktsineerida võimalikult suur osa riskigruppi kuuluvatest inimestest.“

Riskirühma kuuluvate inimeste nimekirjad on koostatud haigekassa andmete põhjal, võttes aluseks Eesti Perearstide Seltsi ja immunoprofülaktika ekspertkomisjoniga koostöös kindlaks määratud seisundid. Nimekirjad on saadetud perearstidele, kes vaatavad oma nimistu patsientide nimekirjad üle ning veenduvad, et riskirühma inimesed on nimekirjadega kaetud.

Eesti Perearstide Seltsi juhi, dr Le Vallikivi sõnul on perearstid riskirühmade vaktsineerimiseks valmis. „Saame alustada riskirühmade vaktsineerimisega veebruaris, kui Eestisse saabuvad vaktsiinikogused seda võimaldavad. Kõik riskirühma kuuluvad inimesed saavad võimaluse vaktsineerida, seega ei ole põhjust muretseda. Riskirühmi hakatakse vaktsineerima kutsuma järk-järgult, inimestele saadetakse teavitused ja nendega võetakse ka otse ühendust,“ ütles dr Le Vallikivi.

Riskirühma kuulub kokku ligi 360 000 inimest. Riskirühmas olevate inimeste vaktsineerimise periood sõltub Eestisse saabuvatest vaktsiinikogustest. Niipea kui Eestisse jõuab piisav kogus vaktsiine, võimaldatakse vaktsineerimist kogu Eesti elanikkonnale.

Tänahommikuse seisuga oli Eestis tehtud 20 478 vaktsineerimist, neist 19 637 on vaktsineerimised esimese doosiga ja 841 inimest on vaktsineeritud kahe doosiga.

Eesti on seni ühinenud EL COVID-19 vaktsiini ühishankes viie eelostulepinguga (Pfizer/BioNTech, Moderna, AstraZeneca, Janssen Pharmaceutica NV ja CureVac), millega on Eestile tellitud kokku 3 477 726 doosi vaktsiini. Valitsus on andnud põhimõttelise heakskiidu Eesti ühinemisele kõigi seitsme Euroopa Liidu ühishankes oleva vaktsiinitootja eelostulepingutega.

COVID-19 vaktsineerimise eesmärgid on kaitsta riskirühmi, kelle nakatumisel võib COVID-19 haigus kulgeda raskemalt, ennetada ja vähendada COVID-19 põhjustatud haigus- ning surmajuhtumeid, vähendada koormust tervishoiusüsteemile ja majandusele ning kindlustada ühiskonnaelu normaalset toimimist.

Eesti COVID-19 vaktsineerimise plaan (19. jaanuari seisuga)

Ametlik info COVID-19 vaktsineerimise kohta Eestis: www.vaktsineeri.ee/covid19
Korduma kippuvad küsimused COVID-19 vaktsineerimise kohta:

https://kkk.kriis.ee/et/kkk/covid19-vaktsineerimine

Head ajakirjanikud! Olete oodatud täna, 20. jaanuaril kell 12 ministeeriumite ühishoones toimuvale pressikonverentsile, kus terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma annab ülevaate COVID-19 olukorrast Eestis. COVID-19 vaktsineerimise plaani tutvustavad sotsiaalministeeriumi asekantsler Maris Jesse, Eesti Haigekassa esmatasandi osakonna juhataja Külli Friedemann ja Eesti Perearstide Seltsi juht, dr Le Vallikivi.

Teate edastas:

Eva Lehtla

Sotsiaalministeerium

Kommunikatsiooniosakond

Tel 55 643 691

press@sm.ee

Rahandusministeeriumi pressiteade

14.1.2021

Rahandusministeerium alustab täna kampaaniaga, et tõsta Eesti inimeste teadlikkust sel aastal teise sambasse tekkinud uutest võimalustest. Inimesed saavad nüüdsest ise otsustada, kuidas ja kas pensioniks täiendavalt koguda – selle juures on oluline oma võimalused läbi uurida, et teha enda jaoks parim valik.

„Sellest aastast on pensioniks kogumine senisest paindlikum. Soovijad saavad igal hetkel nii sambaga liituda kui sealt lahkuda või oma sissemaksed peatada. Samas kaasneb selliste sammudega 10-aastane piirang, kus inimene on valikuga seotud ja sellel võib olla arvestatav mõju tema pensionipõlve sissetulekule. Seega tasub oma valikud põhjalikult läbi mõelda,“ ütles rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna juhataja Siiri Tõniste.  

Kampaania käigus tutvustatakse sellest aastast pensioni teise sambasse tekkinud uusi võimalusi, mille tulemusel saab inimene ise valida, kuidas kõige paremini pensioniks raha koguda ja seda kogutud raha kasutada.

Kõigi uute võimaluste kasutamine teises sambas on täiendav valik, mitte kohustus. Need, kes on oma teise samba fondiga rahul, ei pea midagi tegema ja raha koguneb nende teises sambas edasi. Investeerimishuvilised saavad sügisest hakata ise oma pensioniraha edasi investeerima. Võimalik on ka neid kaht varianti kombineerida: hoida osa rahast fondis ja osa pensioni investeerimiskontol.

Kõik inimesed, kellel vanuse poolest veel teist sammast pole, saavad võimaluse sellega liituda. Noored liidetakse teise sambaga jätkuvalt automaatselt, kui nad ei esita avaldust selle tühistamiseks. 

Vajaduse korral on võimalik teise samba maksed peatada ja teisest sambast ka raha täielikult välja võtta. Viimasel juhul tuleb arvestada, et selle võrra on inimese pensioniõigused väiksemad ka esimeses sambas ja uuesti saab teise sambaga liituda alles kümne aasta möödudes. Kuni märtsi lõpuni esitatud raha väljavõtmisega teisest sambast lahkumise avaldusi on kuni juuli lõpuni võimalik tühistada. Praegu on juba inimesi, kes on seda võimalust kasutanud.

Neljapäeva hommiku seisuga on teisest sambast lahkumise avalduse esitanud 51 800 inimest ehk 6,8 protsenti kõigist teise samba omanikest.

Pensionieas on teise samba raha välja võtmine soodsam, ühekordse väljamakse või lühiaegse pensioni puhul tuleb tasuda tulumaksu 10 protsenti, pikaajaline raha välja võtmine on tulumaksuvaba.

Rahandusministeeriumi ja loovagentuuri Salama koostöös valminud kampaania pakub infot teise samba võimalustest ja valikutest, neist saab põhjalikumalt lugeda Pensionikeskus.ee lehel.

Lugupidamisega

Siiri Suutre
kommunikatsiooniosakond
Rahandusministeerium
tel 611 3114 | 56 654 707
siiri.suutre@fin.ee
www.fin.ee | Suur-Ameerika 1, 10056 Tallinn
twitter.com/rahandus | blogi.fin.ee