https://60pluss.postimees.ee/6948265/kodune-trenn-ka-eakatele-voimelda-saab-arvutiekraani-ees

Terviseamet hoiatab, et ameti nimel tehakse telefoni teel libapakkumisi, mille sisuks on tasuline sõeluuring. Terviseamet ei müü kunagi midagi telefoni teel ja soovitab vastavasisulised kõned jätta tähelepanuta.

Terviseametini jõudis info murelikult inimeselt, kes sai kõne, milles esitleti end Terviseametina ja pakuti 37 € maksvat sõeluuringu testi, mis saadetakse soovijale koju. Tegemist on pettusega, millega terviseamet seotud ei ole. „Terviseamet ei tee kunagi telefoni teel ühtegi pakkumist ja seega tasub vastavasisulisi kõnesid ignoreerida,“ selgitab Terviseameti põhja regiooni nõunik Mihkel Näks.

Närviline aeg on väga soodne petturitele, kes kasutavad ära inimeste muret nii enda kui ka oma lähedaste tervise pärast. Seega tasub praegu igasugustesse pakkumistesse suhtuda kriitiliselt.

Ühtlasi tuletame meelde, et praegu ei ole olemas ühegi usaldusväärset kodust testi COVID-19 tuvastamiseks. Eestis on viirushaiguse COVID-19 tuvastamise võimekus  terviseameti, Tartu Ülikooli kliinikumi, Synlabi, Põhja-Eesti regionaalhaigla, Ida-Viru keskhaigla, Lääne-Tallinna Keskhaigla, Ida-Tallinna Keskhaigla, Pärnu haigla ja Kuressaare haigla laborites.

Terviseameti koduleht

EESTI PUUETEGA INIMESTE KOJA UUDISKIRI APRILL 2020

Sotsiaalministeerium

PRESSITEADE

9. aprill 2020

Vabariigi Valitsus kiitis täna heaks toetuse määramise erivajadusega last kasvatavale vanemale. Toetuse eesmärk on võimaldada asendussissetulek vanemale, kes peab tulenevalt eriolukorrast erivajadusega lapse kasvatamise tõttu olema ajutiselt töölt eemal.

„Haridusasutuste kaugõppele üleminek tähendab oluliselt suuremat koormust erivajadusega laste vanematele, sest lapse erivajadus eeldab täiendavat järelevalvet ja tuge nii õppimisel kui hooldustoimingutel, mistõttu peavad vanemad ajutiselt töölt ära tulema,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Samuti on mõnedel erivajadusega lastel nõrgenenud immuunsus, mis asetab nad COVID-19 riskirühma ning on mõistetav ja soovitatav, et olukorras, kus kaugtöö pole võimalik, jäävad vanemad ajutiselt töölt eemale ning riik pakub neile peredele tuge eriolukorra ajal toimetulekuks.“ 

Erivajadusega lapse vanema toetusele on õigus inimesel, kes kasvatab immuunpuudulikkusega, raske või sügava puudega või teatud haridusliku erivajadusega last ning kes on töötamise registri andmetel palgata puhkusel või kelle võlaõigusliku lepingu täitmine on peatatud. Toetuse saamiseks tuleb seega vanemal ja tööandjal või tööd võimaldaval isikul puhkusele jäämises või lepingu peatamises kokkuleppele jõuda ning töö- või käsundiandja peab kokkuleppe fikseerima töötamise registris.

Toetuse suurus on 70% lapsevanema eelmise kalendriaasta ühe kalendripäeva keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatud tulust. Toetuse miinimumsumma ühes kuus on 540 eurot ja maksimumsumma 1050 eurot. Toetust makstakse tagasiulatuvalt alates vanema tasustamata puhkuse või võlaõigusliku lepingu täitmise peatamise päevast, kuid mitte varasemast kui 12.03.2020.

Valitsus kuulutas seoses COVID-19 haiguse levikuga 12.03.2020 välja eriolukorra ja otsustas viia haridusasutused distantsõppele.

Sotsiaalkindlustusamet saadab erivajadusega lapse vanematele toetuse saamise võimaluse kohta teavituse ja alates 13. aprillist ka iseteeninduse pakkumuse. Vanem peab toetuse saamise sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses kinnitama. Esimeste väljamaksetega alustatakse alates 20. aprillist.

Valitsus toetas sotsiaalministeeriumi ettepanekut eraldada toetuse maksmiseks 2020. aasta riigieelarve lisaeelarvega 10 miljonit eurot. Valitsus esitas 2. aprillil lisaeelarve seaduseelnõu Riigikogule menetlemiseks.

Toetuse saamise täpsemad tingimused on kirjas sotsiaalkindlustusameti kodulehel: https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/erivajadusega-lapse-vanema-erakorraline-toetus

Teate edastas:

Silvia Peets

Sotsiaalministeerium

Kommunikatsiooniosakond

+372 626 9751 / + 372 5341 6977

press@sm.ee / silvia.peets@sm.ee

www.facebook.com/sotsiaalministeerium

Sotsiaalministeerium

PRESSITEADE

8. aprill 2020

  Hooldusperede toetus suureneb kaks korda, puudega lapse toetust
laiendatakse ka harvikhaigusega lastele

Riigikogu võttis täna vastu seadusemuudatused, millega suurendatakse
hooldusperede toetamist. Lisaks laiendatakse puudega lapse toetust
harvikhaigusega lastele ehk toetust hakkavad ühtlasi saama
fenüülketonuuria diagnoosiga lapsed, kellel pole puuet pole
määratud, ent kes vajavad tuge ravitoidu ostmisel.

„Täna vastu võetud muudatused pakuvad senisest enam turvatunnet nii
hooldusperedele kui ka harvikhaigustega ja erivajadusega laste
vanematele,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Hooldusperede
täiendav toetamine on oluline samm, et jätkata perepõhise
asendushoolduse väärtustamist ning kindlustada riigi poolt toetusfondi
eraldatud vahendite eesmärgipärane kasutamine. Harvikhaigusega lastele
hakkab riik maksma puudega lapse toetust, mis aitab luua lastele
kasvamiseks ja arenguks võimalikult head tingimused ning ennetada
terviseprobleemide süvenemist ning puude tekkimist.“

Edaspidi muutub minimaalne summa, millega kohalik omavalitsus on
kohustatud toetama hooldusperet ühe lapse hooldamisel. Võrreldes
varasemaga suureneb hooldusperede minimaalne toetamine kaks korda ehk
hooldusperele makstava toetuse või tasu miinimum on edaspidi pool
töötasu alammäärast lapse kohta.

Jätkuvalt on tegemist toetuse miinimumi kehtestamisega ning iga kohalik
omavalitsus saab otsustada hooldusperede toetamise ka suuremas summas,
arvestades pere täiendavaid vajadusi lapse perre tuleku järgselt.
Samuti on võimalik hoolduspere vanemat jätkuvalt toetada kas toetuse
või tasu maksmisega. Täiendavalt kaetakse ka edaspidi hooldusperele
hooldusel oleva lapse isiklikud kulud vastavalt vajadusele, kuid
vähemalt seaduses sätestatud miinimumi ulatuses, keskmiselt 240 eurot
ühes kuus. Seadusemuudatus jõustub 2020. aasta 1. juulil.

  Puudega lapse toetust laiendatakse ka harvikhaigusega lastele ehk
luuakse erisus, mille järgi on võimalik puudega lapse toetust maksta
teatud juhtudel ka neile lastele, kellele puuet pole määratud.
Eesmärk on toetada peresid, kelle laste harvikhaigusega kaasnevad
olulised lisakulud ning aidata kaasa püsivate tervisekahjustuste ja
puude tekkimise ennetamisele. Toetust hakkavad saama
sotsiaalkindlustusameti kaudu ka fenüülketonuuria diagnoosiga lapsed,
kellel pole puuet pole määratud või ei määrata, ent kes vajavad
tuge ravitoidu ostmisel.

Lisaks andis Riigikogu Vabariigi Valitsusele volituse kehtestada
eriolukorra ajal rahalise toetuse meetmeid, et ennetada või leevendada
eriolukorrast tulenevaid toimetulekuraskusi. Sellest lähtuvalt esitab
sotsiaalministeerium Vabariigi Valitsusele ettepaneku toetuse maksmiseks
erivajadusega laste vanematele, kelle lastel on nõrgenenud
immuunsüsteem või kelle erivajadus eeldab pidevat kodust tuge ja
järelevalvet, mistõttu on vanem sunnitud ajutiselt töölt ära
tulema.

Seoses erakorralise olukorraga riigis pikendab sotsiaalkindlustusamet nende puuetega inimeste puude raskusastme kestuse ja sotsiaaltoetuse maksmise tähtaega kuue kuu võrra, kellel on vaja puude määramist pikendada.

Kõigi nende inimeste, kelle puue lõppeb vahemikus 17.03.–31.05.2020 ja kes pole veel jõudnud esitada taotlust puude pikendamiseks, pikendatakse puude kestvust automaatselt kuue kuu võrra. Inimene ise selleks midagi tegema ei pea ning puudega isiku kaardid saadetakse koju lihtpostiga rahvastikuregistri aadressile.

„Juba esitatud puude pikendamise taotlusi menetleb amet tavapärases korras“ märkis ekspertiisi ja sotsiaaltoetuste talituse juht Leila Lahtvee.

Alates esmaspäevast, 23. märtsist on kõik sellest kuupäevast koostatud puude määramise otsused leitavad sotsiaalkindlustusameti iseteenindusest aadressil iseteenindus.sotsiaalkindlustusamet.ee/.

Sotsiaalkindlustusameti iseteenindusse saab sisse logida Smart-ID, Mobiili-ID ja ID-kaardiga. Kui inimesel ei ole võimalik meie iseteenindusse sisse logida, soovitame sellest märku anda, et saaksime saata vajadusel otsuse digiallkirjastatult e-postile või äärmisel vajadusel lihtkirjaga inimesele koju.

Lisainfo ja kontakt:

Leila Lahtvee, ekspertiisi ja sotsiaaltoetuste talituse juht

leila.lahtvee@sotsiaalkindlustusamet.ee , 55512915

Katre Kirst, sotsiaalkindlustusameti kommunikatsioonispetsialist

katre.kirst@sotsiaalkindlustusamet.ee, 5331 7372

Kuu algus tähendab vähenenud töövõimega inimestele töövõimetoetuse väljamaksmist Töötukassa poolt.

Osalise/puuduva töövõimega isikud said Töötukaasalt veebruari keskel teate, et 1. märtsist peab Töötukassa töövõimetoetusest kinni ainult ühe kohtutäituri akti. Töötukassa rõhutab, et arestimisakti sisu eest vastutab kohtutäitur ja seadusega lubatud piiridest kinnipidamist jälgib samuti kohtutäitur. Kohtutäituri ülesanne on enne arestimiskorralduse tegemist selgitada välja isiku sissetulekud, ülalpeetavad ja sellest informatsioonist lähtuvalt teha toetuse või hüvitise arestimise korraldus.

Järgnevalt juhised, et ei korduks veebruaris töövõimetoetuse arestimisega kogetud probleemid:

1. KONTROLLIGE töövõimetoetuse arestimise AKTi!On see koostatud/uuendatud pärast täitemenetluse seadustiku § 132 lg 1² jõustumist (10.06.2018).

– alla palga alammäära suurusest sissetulekust (töövõimetoetus on alla palga alammäära) on arestitav kuni 20%

– 20%-ist vähem arestimine > täitur võib rahuldada võlgniku taotluse arestimis% vähendamiseks (arvestades mõjuvaid põhjuseid)

Akti osas on vaja pöörduda täituri poole (kirjaliku avaldusega)!

• Mitu täiteasja > millist täiteasja täidetakse – kiireima vastuse saate Töötukassast.
• Töötukassa kannab teile töövõimetoetust üle vähem, kui seaduses sätestatud, siis on teil VÄGA KIIRE!

Sissetuleku aresti alt vabastamise AVALDUSe peate tegema kohtutäiturile  KOLME TÖÖPÄEVA JOOKSUL (toetuse laekumise päevast), nt 05.märts on neljapäev, avaldus täiturile hiljemalt 10.03.

• avaldusega kaasa kontoväljavõte tõendamaks, et töövõimetoetus teie ainuke sissetulek (nt. pereliikmete, sõprade rahaline abi = sissetulek, mis arestitakse).
• Teil on ülalpeetavaid > täitur kohustatud arestimisaktis märkima ülalpeetavate kohta arestimisele mittekuuluva summa. Kui aktis ülalpeetavatega seonduv puudub ja toetust laekub vähem > 3 tööpäeva avalduse tegemiseks täiturile enamarestitu tagasisaamiseks, arestimisakti täpsustamiseks, lisage avaldusele koopia lapse(te) sünnitunnistus(t)est. Ülalpeetavate infot saab täpsustada ka toetuste väljamakse vahelisel ajal.
• Täiteasjaks on elatisenõue (lapse ülalpidamiskohustuse täitmiseks) >> töövõimetoetust saab arestida suuremas ulatuses kui 20%. Elatise nõudeid täidetakse eelisjärjekorras.

Juhtnöörid koostas sihtasutus Õigusteenuste Büroo (ÕTB)

§ ÕTB õigusabi erivajadustega isikutele

§ võtke ühendust tel 5385 0005 (esmaspäevast neljapäevani kl 10.00 kuni 15.00)

PRESSITEADE

2.12.2019

Eesti Puuetega Inimeste Koda: puudega inimesel on õigus abile sõltumata elukohast

Rahvusvahelisel puuetega inimeste päeval juhib Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) tähelepanu, et puuetega inimestele tuleb kindlustada võrdne ja vajadustele vastav ligipääs sotsiaalkaitsele kõigis kohalikes omavalitsustes (KOV).

EPIKoja juhatuse esimees Monika Haukanõmm selgitab, et seaduse kohaselt peab sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste ja sotsiaalabi andmist korraldama inimese rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne KOV. “On loomulik, et inimene saab abi sealt, kus ta elab. Kuid täna puudub KOVides nii ühtne puuetega inimeste abivajaduse hindamise metoodika kui ka järelevalve teenuste sisu ja kvaliteedi üle,” avab Haukanõmm probleemi tausta.

Haukanõmme sõnul on KOVide eelarved ajas kasvanud, kuid panus sotsiaalkaitsesse samal ajal kahanenud –  kui 2009. aastal kulus sotsiaalkaitsele 10,5% KOVide eelarvest, siis 2018. aastal vaid 7,6%. “See tähendab, et sotsiaalkaitse ei ole KOVide jaoks prioriteet. Osad linnad ja vallad on suutnud ajaga sammu pidada, suurem osa kahjuks mitte, mistõttu koheldakse puuetega inimesi ebavõrdselt. Kui inimesel on näiteks sügav liikumispuue, vajab ta ühtmoodi abi  nii Lihulas, Narvas kui Tallinnas,” lisab Haukanõmm.

Haukanõmme sõnul on tähendab puudega inimesele vajaliku abi kättesaadavus lisaks vaesuse vähendamisele ka iseseisvamat ning väärikamat elu. Seetõttu on oluline hinnata KOVidele suunatud ressursside piisavust vajaliku abi osutamisel ning toetada omavalitsusi tarkade valikute tegemisel. On vaja ka tõhusamat dialoogi puuetega inimeste organisatsioonide ja omavalitsuste vahel.

Dialoogi suurendamiseks korraldab EPIKoda homme, 3. detsembril Raplas rahvusvahelisele puuetega inimeste päevale pühendatud konverentsi “Elu kui dokfilmis. Kes lavastab kohaliku tasandi sotsiaalkaitset?” Konverentsil jagatakse KOVide häid praktikaid ning otsitakse parimaid tulevikustsenaariume. Päeva avab riigihalduse minister Jaak Aab ning ettekannetega esinevad EPIKoja juhatuse esimees Monika Haukanõmm ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu tegevdirektor Veikko Luhalaid. Konverentsi kava on leitav manusest.

Lisainfo: Monika Haukanõmm, EPIKoja juhatuse esimees, telefon 5696 6326

Eesti Puuetega Inimeste Koda on sõltumatu ja professionaalne puudevaldkonna poliitika ja ühiskonna arvamuse kujundaja. EPIKoda ühendab 48 puuetega inimeste ja krooniliste haigete organisatsiooni. Lisainfo: www.epikoda.ee

Teate edastas: 

Helen Kask

EPIKoja peaspetsialist

Tel: 55606123

helen.kask@epikoda.ee

15. novembril tähistati Valgamaa Puuetega Inimeste Kojas suurt juubelit, sest koda sai 25. aastaseks. Saali oli kogunenud õnnesoovijaid palju ning nende hulka kuulus ka sotsiaalminister Tanel Kiik, kes täna viibib visiidil Valgamaal.

Puuetega Inimeste Koja juhatuse esimees Marika Ein tundis rõõmu, et kojas käivad inimesed teevad sellest kodu ning, et neil on võimalus kasutada nii ilusaid ruume. Ein tegi ka lühikese ülevaate koja ajaloost ning sellest, kuidas on jõutud 25. aastapäevani.

Sotsiaalminister Tanel Kiik edastas kojale oma õnnesoovid ning rõõmustas rohkete inimeste üle saalis. „Valgamaa Puuetega Inimeste Kojal on vedanud, teie ilus maja asub ka väga ilusa koha peal. See, et teid siin saalis nii palju täna on näitab, et teile läheb see koht korda ja te teete head tööd. Te olete aktiivsed, teil on palju mõtteid ja küsimusi, mille üle arutada ja seda loodetavasti ka riigiga,” sõnas Kiik.

Oma õnnitlused andsid üle veel ka Valga Vallavalitsus, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Põlvamaa Puuetega Inimeste Koda, Võrumaa Puuetega Inimeste Koda, Valga Linna Pensionäride Liit ning Valgamaa Puuetega Inimeste Koja seltside esindajad.

Valgamaa Puuetega inimeste Koda asutati 22. septembril 1994. aastal. Valgamaa Puuetega Inimeste Koda on katusorganisatsiooniks 11 erinevale puuetega inimeste organisatsioonile. Kotta kuulub hetkel 876 liiget üle maakonna. Koja tegevuse põhieesmärgiks on olla puuetega inimeste valdkonnas tehtava töö maakondlikuks koordinaatoriks.

Galerii üritusest