Puuetega inimeste eluruumide kohandamise alane infopäev

Posted

22. aprillil algusega kell 12 toimub Valgamaa Puuetega Inimeste Kojas (Kungla 15, Valga) puuetega inimeste  eluruumide kohandamise alane infopäev.

Esineb valdkonna asjatundja, Sotsiaalkindlustusameti peaspetsialist Tiina Korjus.

Oodatud on nii kohanduse korraldajad (sotsiaaltöötajad) kui ka taotlejad.

PUUETEGA INIMESTE ELURUUMIDE KOHANDAMISE TOETUS.

Posted

21. veebruaril avati puuetega inimestele eluruumi kohandamiseks eraldatavate toetuste taotlusvoor.  Omavalitsustel on võimalik saada raha oma territooriumil elavate erivajadustega inimeste liikuvuse, hügieenitoimingute või köögitoimingute parandamiseks. Selle ametliku teate lihtsamalt äraseletatud sisuks on, et puudega isikutel on võimalik taotleda raha kaldteede ehitamiseks ja tõstukite paigaldamiseks, ukseavade laiendamiseks, pesemis- ja tualettruumi ning köögi ümberehitamiseks jms. toiminguteks. Raha eraldatakse ehitusmaterjalide ja ehituskulude, seadmete, mööbli ning statsionaarsete abivahendite kulude katteks. Riik on püstitanud eesmärgi kohandada üle Eesti kokku 1490, Valga vallas 33 kodu. Eluruum peab olema puudega isiku või tema perekonna omanduses, üürikorterite kohandamiseks toetust ei eraldata.

Taotluste esitamise kord on astmeline. Elanikud esitavad vastava avalduse kohalikule omavalitsusele, kes teeb nendest koondi ja esitab koondi  Riigi Tugiteenuste Keskusele. Viimane vaatab kogu selle info läbi ja teeb otsuse, milliseid taotlusi millise summa ulatuses toetatakse. Toetuse suurus määratakse kahe erineva põhimõtte alusel. Enamlevinud kohandustele (vt eespool kirjasolevat loetelu) on rahastaja määranud ühikuhinna.

Mõned näited ühikuhindadest: vaheplatvormita kaldtee rajamine  2771 EUR, hoone välisukseava kohandus 1403 EUR, WC poti vahetus inva-WC-poti vastu  596 EUR, WC ruumi kohandus 1697  EUR, tualettruumi kohandus (WC ja pesuruum üheskoos) 4338 EUR. Ühikuhinnast suuremad kulud tasub kohanduse kasutaja. Muud kulud, mille suurust ei ole rahastaja ühikuhinnaga piiranud, tasutakse tegelike kulude alusel. Töö ise – kohandus – on tehtav eri skeemi järgi. Ehitajaoskustega eluruumi omanik (pereliige) võib lähtudes vastavatest nõuetest vajalikud tööd ise teha. Ta võib omal algatusel leida ehitaja, silmas pidades, et taotlusega koos tuleb siis esitada kahe ehitaja hinnapakkumised. Aga ta võib jätta ehitushanke pakkumise ja hilisema kohanduse korraldamise rolli ka kohalikule omavalitsusele – Valga vallale.

Avalduste esitamine kohanduste rahastamiseks algas  21. veebruaril 2019 ja vald peab kokku koondatud avaldused koos hinnapakkumistega ära saatma hiljemalt  26. augustil 2019.  Omavalitsuse esitatud taotlus vaadatakse läbi 45 päeva jooksul, s.t. oktoobri keskpaigaks. Toetused makstakse välja pärast kokkulepitud tööde teostamist ja tööde üleandmise ja vastuvõtmise akti allkirjastamist.

Toetuse taotlemiseks vajalikud avalduse vormid (avaldus ise, eluruumi kaasomanike nõusolek tööde teostamiseks, korteri puhul korteriühistu nõusolek) on kätte saadavad Valga valla koduleheküljelKodu kohandamist puudutav tegevus toimub Sotsiaalkaitseministri 06.02.2019  määrus nr 2 „Puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine” alusel ja viimane on avaldatud Riigi Teatajas  

https://www.riigiteataja.ee/akt/113022019002

Vajalikku infot on võimalik leida ka SKA veebilehelt:

https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/puue-ja-hoolekanne/keskkonna-kohandamine-erivajadustega-inimestele.


Juhul kui vastava problemaatikaga puututakse kokku esmakordselt, siis võib samalt veebilehelt üles otsida sotsiaaltöötajate abivahendina mõeldud juhendi „Keskkonna kohanduse abimaterjal kohaliku omavalitsuse spetsialistile”.  

Valga vallas abistavad eluruumi kohandamiseks taotluse esitajaid piirkonnakeskuste sotsiaaltöötajad (Taheva sotsiaaltöö spetsialist Evi Veerme, telefon 523 5022, evi.veerme@valga.ee, Karula sotsiaaltöö spetsialist Õnneke Hermaste, telefon 5309 0670, onneke.hermaste@valga.ee, Tõlliste sotsiaaltöö spetsialist Anu Tamm, telefon 529 0835, anu.tamm@valga.ee, Õru sotsiaaltöö spetsialist Eda Kabrits, telefon 5302 7240, eda.kabrits@valga.ee), puuetega inimeste teenuste spetsialist Valga linna piires Kristi Tsarjov, telefon 7669 948, kristi.tsarjov@valga.eening sotsiaaltöö teenistuse juhataja Jüri Kõre, telefon 5340 2123, jyri.kore@valga.ee.

Lisad:
Taotlus eluruumi kohandamiseks
Eluruumi omaniku või kaasomaniku nõusolek
Korteriühistu nõusolek

Alates 1. aprillist peab üksi elava pensionäri toetuse saamiseks vastama kolmele tingimusele

Posted

Alates 1. aprillist peab üksi elava pensionäri toetuse saamiseks vastama kolmele tingimusele

13.03.2019

Selleks, et saada oktoobris üksi elava pensionäri toetust, peavad 1. aprillist kuni 30. septembrini olema täidetud kolm tingimust, meenutab sotsiaalkindlustusamet. 115 euro suurust toetust makstakse neile, kes on kogu selle perioodi jooksul vanaduspensionieas, elavad rahvastikuregistri andmetel üksi ning kelle vanaduspension on alla 540 euro.

Sotsiaalkindlustusameti hüvitiste osakonna nõuniku Merle Sumil-Laanemaa sõnul saavad lisaks üksi elavatele pensionäridele toetust ka koos elavad vanaduspensioniealised eestkostjad-eestkostetavad ning hooldekodude elanikud. „Sotsiaalkindlustusametil on info eestkoste kohta olemas ning hooldekodu elanike andmed kogutakse koostöös hooldekodudega.“

Toetuse saamiseks ei tule esitada taotlust, sotsiaalkindlustusamet maksab toetuse välja kõigile, kes vastavad tingimustele. Pensionäri vanus ja pensioni suurus on sotsiaalkindlustusametil teada ning üksi elamise info pärineb rahvastikuregistrist.

Kui pensionär saab pensioni ka välisriigist, peab ta hiljemalt 31. augustiks teavitama sotsiaalkindlustusametit oma välisriigi pensioni suurusest. Üksi elava pensionäri toetust saab ta vaid juhul, kui Eestist ja välisriigist saadav pension jääb kokku alla 540 euro.

„Kui pensionär ei vasta mingil põhjusel tänavusel vaatlusperioodil üksi elava pensionäri toetuse saamise tingimustele, tekib tal järgmine võimalus saada toetust tuleval aastal,“ rõhutas Sumil-Laanemaa. „Ka siis võetakse aluseks rahvastikuregistris aprillist septembri lõpuni olevad andmed.“

Rohkem infot toetuse kohta leiab:

Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.

Alates 2019. aastast laiendati tasuta hambaravi võimalusi füüsilise ja vaimse puudega inimestele

Posted

Alates 2019. aastast laiendati tasuta hambaravi võimalusi füüsilise ja vaimse puudega inimestele, kes ei ole psüühilise iseärasuste tõttu suutelised suuõõne hügieeni tagama või kes oma füüsilise või haigusest tingitud seisundi tõttu ei ole suutelised suuõõne hügieeni protseduure läbi viima. Sügava vaimse või füüsilise puudega inimeste hambaravi eest tasub haigekassa kogu ulatuses, ka siis kui patsiendil ei ole vaja narkoosi.

Teenust saavad osutada need hambaravikabinetid, kellel on laste hambaravi leping. Puudega inimesele teenuse osutamiseks on kindlasti vaja, et hambaarstil oleks vajalik kogemus ja koolitus. Siinkohal teeb haigekassa koostööd Eesti puuetega inimeste kojaga.

Sooviga tasuta ravi saada tuleb pöörduda raviarsti või perearsti poole. Teenuse kood on 9072.

Üldanesteesias ehk narkoosis hambaravi teenust pakuvad veebruari seisuga:
Tartu Ülikooli Kliinikum
Erakliinik STIGMA
Kalmer Lepiku Hambaravi OÜ
Kuressaare Hambapolikliinik SA
OÜ Balneom

Lisainfot puuetega inimeste hambaravi kohta loe siit:

https://www.haigekassa.ee/hambaravi/patsiendile/hambaravihuvitis#Hambaravi%20puudega%20inimesele

Eesti Hambaarstide Liit on kokku pannud omapoolsed soovitused puuetega inimeste esindajatele sujuvama hambaravi läbiviimiseks: 

Puudega inimesele hambaarsti vastuvõtu aega broneerides tuleks alustuseks uurida, kas raviasutusel on Haigekassaga sõlmitud (laste hambaravi rahastamise) leping. 
Vastuvõtule registreerimisel tuleb ravihaldustarkvara kandeks muuhulgas öelda ka patsiendi isikukood.

Vastuvõtule registreerimisel peab helistaja olema valmis jagama infot ka puudega inimese seisundi kohta:

1) Puude kirjeldus (füüsiline, vaimne)
• Kas patsient liigub iseseisvalt või ratastoolis?
• Kas patsient on võimeline ise hambaravitooli istuma?
• Kas patsient on võimeline arsti jutust aru saama ja mõistab toimuvat? Kas patsient oskab ise kirjeldada näiteks hambavalu iseloomu?
• Kas patsient on võimeline ise suud avatuna hoidma ja vajadusel püsima liikumatult?
• Kui pikalt on patsient eeldatavalt võimeline hambaarstitoolis lamama? Kas pikem kui pooletunnine visiit on patsiendile liiga kurnav?
• Juba enne vastuvõttu tuleks välja tuua, millele hambaarst peab tähelepanu pöörama ja kuidas patsiendiga kõige paremini kontakti saada (nt autistlike patsientide puhul on väga oluline teada, mis patsienti ärritab ja rahustab).

2 ) Millal oli viimane hambaarsti külastus ja millised on olnud eelnevad kogemused? Kui varasem kogemus on olnud negatiivne, siis kirjeldada, mis täpsemalt on probleemiks olnud?

3) Kirjeldada tuleks pöördumise põhjust, et hinnata raviprotseduuri pikkust. Näiteks, kas ajendiks on valunäht, tavakontroll, nähtav hambaauk, hamba eemaldamise vajadus vms. Kui tegemist on valuga, siis tuleks kindlasti kirjeldada, mis valu esile kutsub ja kaua see kestab, millal valunähud algasid püüda kirjeldada valu iseloomu.

4) Abiks oleksid eelnevalt tehtud suupiirkonna röntgenoloogilised uuringud, mis aitaksid hinnata ravivajaduse ulatust.

Hooldaja-saatjad peavad kabinetti kaasa tulema, et vajadusel abistada patsiendiga kontakti saamisel, tõstmisel jne. Kui hooldaja peab vajalikuks enne visiiti arstiga kontakteeruda, siis võib kliiniku registraatorile jätta oma kontaktandmed, et arst saaks ühendust võtta.

NB! Lamavat haiget ei saa tavalises hambaravi kabinetis reeglina ravida.

EPIKoja nõustamine

Posted

Eesti Puuetega Inimeste Koda pakub nõustamisteenust töövõime või puude raskusastme hindamise taotlejatele ning nende esindajatele. Teenuse raames on võimalik tööealistel inimestel saada tasuta nõustamist nii taotlemise protsessi osas, otsuse sisu mõistmisel kui ka vaide koostamisel. Nõustamine toimub nii kohtumiste, telefoni kui ka e-kirjade teel. Täpsem info on alljärgnevas kirjas ning lisatud ka eraldi manusesse. Meil on olemas ka paberkandjal infovoldikuid, mida saame huvi korral samuti jagada.



Palume võimalusel infot läbi oma kanalite levitada.  Kui tekib lisaküsimusi, siis kirjutage julgesti – epikoda@epikoda.ee või helistage 661 6614.

VALGA VALLA KODANIKUÜHENDUSED PÄLVISID TUNNUSTUSE

Posted

Kolmapäeval, 28. novembril toimus Valga Muuseumi galeriis Valgamaa MTÜ-de aastaseminar Märka Tegusaid Ühendusi, mille raames tunnustati maakonna tublimaid MTÜ-sid. Teiste hulgas pälvis tunnustuse ka mitu Valga valla kodanikuühendust.

Konkursile Valgamaa MTÜ ja Väärt kodupaik 2018 laekus kokku 10 kandidaati. Valga vallast tõsteti esile Hargla küla, Valgamaa Puuetega Inimeste Koda, MTÜ Joy, Karula Vabatahtlik Tuletõrjeselts ja MTÜ Sooru Arendus. Suurema tunnustuse pälvisid neist Hargla kui vunki täis küla ning Valgamaa Puuetega Inimeste Koda, mille liikmed on atsakad läbi aastate.

Hargla külas on aasta jooksul kohalike mittetulundusühenduste abil korda saanud mitmed kogukonna jaoks üliolulised märgilise tähendusega objektid. Eesti Vabariigi 100 juubeliaastat on tähistatud kiriku avariilises seisus põranda ja pingistiku ulatusliku remondiga, samuti  sümboolsete külaväravate – bussiootekodade pidulikku kuube seadmisega. Heakorratalgud on muutunud kogukondlike toimetamiste loomulikuks osaks. Samuti koristatakse paar korda aastas teeääri prügist.

Piirkonna noortel on huvitavaid ideid ja nad on valmis olnud nende teostumisse ka ise aktiivselt panustama. Noortele suunatud ja noortega koostöös toimuvad üritused on väga palju kogukonda ühendanud. Hargla kandi inimesed on eest vedanud Taheva, Karula ja Mõniste piirkondade ühise koostöövõrgustiku KOTUS tegevust, mis ühendab piirkonna mittetulundusühendusi, ettevõtjaid ja aktiivseid inimesi. Koostöövõrgustik tegevust ja omadusi kajastab veebil. Hargla kandi inimesed on eestvedajateks Taheva piirkonna külade ühise arengukava koostamisel, et ühinenud suurvallas saavutada endaga arvestamist ja oma huvide kaitse ja olla ise otsustajaks ning vastutajaks oma tulevikuga seonduvalt.

Valgamaa Puuetega Inimeste Koda on katusorganisatsiooniks 11 erinevale puuetega inimeste organisatsioonile. Kotta kuulub hetkel 760 liiget üle maakonna. Koja tegevuse põhieesmärgiks on olla puuetega inimeste valdkonnas tehtava töö maakondlikuks koordinaatoriks. Valgamaa PIK osaleb ka erinevate arengukavade koostamisel ja esitab oma sisendi nii kohalike kui ka riiklike õigusaktide ettevalmistamisele, teeb parandusettepanekuid erinevates valdkondades puuetega inimeste hindamiseks koostatavatele dokumentidele ja toetuste väljatöötamisele (SKA, Töötukassa, KOV). Lisaks on kojas aktiivne huvitegevus, erinevad võimalused erinevate vajadustega inimestele, et muuta oma igapäevaelu huvitavamaks. Huviringid, millest inimesed osaleda saavad on 3 võimlemisringi, 2 tantsuringi, 2 lauluringi, luulering, käsitööring ja 2 tantsuringi, sportmängude (bossa ja bowling) ring. Kojas toimuvad erinevad info ja koolituspäevad. Osalejatel on võimalik omandada uusi oskusi ning teadmisi ja kinnistada olemasolevaid. Toimunud on Maanteeameti ohutu liiklemise õppepäevad, Päästeameti ohutuse ennetamise õppepäevad, Politsei-ja Piirivalveameti teavituspäevad, KOV-i infopäevad. Valgamaa Puuetega Inimeste Koda on asendamatuks organisatsiooniks, mis panustab sellesse, et  aktiivset ühiskondlikku elu saaksid elada kõik, vaatamata eale või tervislikele eripäradele.

MTÜ-de seminar ja tunnustussündmus Märka Tegusaid Ühendusi toimus seitsmendat aastat, selle aja jooksul on tunnustamiseks esitatud  92 ühingut ning tunnustatud 36 ühingu tegemised.Seekordsele tunnustamisele eelnes seminar, mille raames rääkis jutuvestja Piret Päär, millised on täiskasvanute muinasjutud ning miks on lugude kuulamine ja rääkimine oluline läbi terve elu. Seminaril aitas meeleolu luua rahvamuusik Kulno Malva. Seminari Märka Tegusaid Ühendusi korraldas Valgamaa Arenguagentuur koostöös Valgamaa Kodukandi Ühendusega. Seminar toimus üle-Eestilise Ühisnädala raames.