Elanikkonna hoolduskoormuse uuring 2022

Pressiteade
01.12.2022
Sotsiaalministeerium

Uuring: hooldajatele paremat tuge pakkudes on võimalik tööturule tuua pea 20 000 inimest

Hooldajate suur koormus on laialdane ning teravnev probleem Eesti ühiskonnas, selgus sotsiaalministeeriumi tellimusel ning Turu-Uuringute AS poolt läbiviidud hoolduskoormuse uuringust.  Teise inimese hooldamisega tegeleb 15% vähemalt 16-aastastest Eesti elanikest.

  • Hooldusvajadusega inimeste arv Eestis kasvab, kusjuures lisaks elanikkonna vananemisele sagenevad tegevuspiirangud ka noorte ja keskealiste seas.
  • Hoolduskoormuse vähendamine annaks võimaluse tööhõive kasvuks ja võiks tööturule tuua ca 20 000 inimest.
  • Uuringu autorite soovitusel tuleks hooldajatoetuse määramisel ja maksmisel viia kõigis omavalitsustes sisse ühtsed põhimõtted.

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo sõnul on suurenenud hooldusvajaduse tõttu jõutud ühiskonnas olukorda, kus liiga palju inimesi peab lähedase hooldusvajaduse tõttu töölt kõrvale jääma ning end hooldamisele pühendama. „Lähedase hooldamine peab eelkõige olema valik. Ligi kaks kolmandikku neist, kes täna selle rolli kanda on võtnud, sooviksid aga hoopis käia tööl, see peab saama võimalikuks läbi teenuste pakkumise abivajajale.“

Turu-Uuringute AS-i uuringujuhi Vaike Vainu  sõnul tähendavad Eesti elanikkonna vananemine ja halvenevad tervisenäitajad pikaajalist hooldust vajavate inimeste osakaalu suurenemist rahvastikus ka edaspidi. „Muuhulgas on hooldusvajadusega inimeste arv suurenenud ka nooremates vanuserühmades. Pikaajalise hoolduse süsteemi reformimine on hädavajalik, et hoolduskoormuse tõttu ei kannataks omastehooldajate majanduslik toimetulek, eneseteostus, lähisuhted ega füüsiline ja vaimne tervis,“ selgitas Vainu.

Hoolduskoormuse uuringust selgus, et hooldamisega tegelevate inimeste arv on Eestis vahemikus 159 500–180 300 inimest, kellest ligi pooled abistavad oma hooldatavat enesehooldus- või hügieenitoimingutes või regulaarsetes tervisetoimingutes. „Pea viiendik hooldajatest vajaksid enda sõnul abi ööpäevaringse järelevalvega, kuna selle kõrvalt on hooldajal keeruline võtta hooldamisest pause ning risk läbipõlemiseks on eriti suur. Hooldajate koormust aitaks sellises olukorras leevendada nt päevakeskuse või päevahoiu teenus, ööpäevaringne kodus osutatav hooldusteenus või ajutine institutsionaalne hooldus,“ selgitas Vainu.

Kõige levinum abi, mida 86% hooldajatest osutavad, seisneb hooldatavale poest või apteegist kaupade koju toomises. Suur osa hooldajatest aitavad hooldatavat ka transpordiga ja kodustes toimingutes, näiteks tehakse hooldatavale süüa, koristatakse, niidetakse muru, tehakse muid majapidamistöid.

Hooldajatel kõrge huvi tööl käia, lahendamist vajavad sotsiaalsed tagatised

Uuringu andmetel töötab ligi kolmveerand tööealistest hooldajatest, sealjuures enam kui pooled neist täiskoormusega. Tööealiste mittetöötavate hooldajate huvi töötada on samuti suur: neist 62% ehk hinnanguliselt 18 600 – 24 600 inimest oleksid enda sõnul valmis sobiva töökoha olemasolul tööle asuma, kui hooldatavale leiduks teine abistaja või ametlikud teenused oleksid kättesaadavad.

Probleemidena toodigi uuringus välja hooldusteenuste kättesaadavus ning hooldajate sotsiaalsete tagatiste ebapiisavus. Murekohaks on nii hooldekodu kohatasu, millest 2021. aastal moodustas inimese omaosalus keskmiselt 80%, kui ka kodus elamist toetavate teenuste ebapiisav maht ja valik. „Üks esimesi samme olukorra leevendamiseks on tulevaks aastaks kavandatud hooldereform, millega pikaajalisse hooldusse kümneid miljoneid eurosid suuname ja seeläbi ka suure hoolduskoormusega inimeste muresid leevendame,“ lisas minister Riisalo

Riisalo sõnul näeb muutunud sotsiaalhoolekande seadus ette lisaks hooldusvajadusega inimesele ka hooldajate toetamise. „Nii laieneb hooldaja puhkuse pakkumine ning ka hoiu- ja koduteenuste kvaliteet saab läbi rakendatava hooldereformi parem.“

Hooldajate toetamisel on keskne roll kohalikel omavalitsustel, kuid näiteks hooldajatoetuse suurus on omavalitsustes väga erinev: 2020. aasta aprillis oli omavalitsuste võrdluses suurim hooldajatoetus 260 ja vähim 16 eurot kuus. Vähendamaks sotsiaalset ja regionaalset ebavõrdsust, soovitavad uuringu autorid hooldajatoetuse määramisel ja maksmisel kõigis omavalitsustes sisse viia ühtsed põhimõtted.

Taust

  • Eesti on vananeva rahvastikuga riik. Kuigi rahvaarvu vähenemine on viimastel aastatel peatunud, on 65-aastaste ja eakamate inimeste osakaal rahvastikus stabiilses kasvutrendis: kui veel 2007.a moodustasid nad 17,3% kogu rahvastikust, siis 2021. aasta alguses oli osakaal tõusnud 20,3%-ni ning 2035. aastaks prognoositakse pensioniealiste osakaalu suurenemist 25,1%-ni.
  • Sotsiaalministeeriumi tellimusel viis Turu-uuringute AS 2022. aasta kevadel läbi uuringu, mille raames küsitleti üle Eesti 5607 vähemalt 16-aastast elanikku. Uuringu eesmärgiks oli saada terviklik ülevaade omastehooldajate olukorrast ning abivajadustest. Uuring on sisendiks jätkusuutliku pikaajalise hoolduse süsteemi loomise ning hoolduskoormuse vähendamise kava poliitikameetmete edasiseks planeerimiseks. Uuringu läbiviimist kaasrahastas Euroopa Sotsiaalfond.

Lugupidamisega

Auris Aleksandrov

Meediasuhete nõunik

Sotsiaalministeerium

press@sm.ee / auris.aleksandrov@sm.ee

www.facebook.com/sotsiaalministeerium

28 oktoobril toimus Valgamaa Puuetega Inimeste Koja suures saalis projekti „Valgamaa Puuetega Inimeste Koja sotsiaalsete tugigruppide võimekuse suurendamine“ avaseminar.

Seminari avas tervise- ja tööminister Peep Peterson, kes valgustas hoolekandereformi tagamaid ja peatselt asetleidvaid muudatusi. Hoolekandereform aitab tavaellu naasta omasehooldajatel ja tagab võimaluse saada koht hoolekandeasutuses kõigil, kes seda vajavad.

Kuna Valgamaa PIK-is teatakse, et mida kauem me suudame inimesi hoida ühiskondlikult aktiivsetena ja leida erinevas eas inimestele huvitegevusi, siis seda ärksamad kogukonna ja ühiskonnaliikmed nad on. Seeläbi anname oma panuse hoolekandesse, pakkudes teenuseid ja tuge, mis toetavad igapäevaelu ja seeläbi lükkavad hoolekandeasutustesse asumist võimalikult kaugele.

Valga vallavanem Monika Rogenbaum tõi välja kolmanda sektori olulisuse ja tõdes fakti, et maapiirkondades on kogukondlik koostöö kõrgemal tasemel kui linnas. See tähendab, et Valga linna mittetulundussektor vajab suuremat toetamist ja tugevamaid tõukeid.

Senisest koostööst ja toetusest võib tuua näite, kus Valgamaa PIK-is tegutsev MTÜ Päikeseringi Selts, mis pakub EL sotsiaalfondi abil erinevaid hooldusteenuseid, on saanud vallapoolse kaasfinantseeringu summas 1 euro. Tõepoolest arenguruumi on!

Seminaril andis ülevaate Valgamaa PIK tegevustest juhatuse liige  Marika Ein ning käivituva projekti eesmärgist projektijuht Kalev Laul.

Aktiivsete Kodanike Fond, mida rahastavad Islad, Lichtenstein ja Norra toetab projekti, mille käigus Valgamaa PIK-i kuuluvate ühingute juhid ja huviringide juhendajad saavad koolituse, mille abil oskavad paremini juhtida gruppe ja organiseerida tegevusi ning seista huvide eest. Juhid saavad uusi teaduspõhiseid teoreetilisi teadmisi ning praktilisi kogemusi ja elulisi näited kuidas on korraldatud huvikaitse ja eneseabigruppide toimimine teistes organisatsioonides. Projekti kogumaksumus on 34 300 eurot, millest Aktiivsete Kodanike Fondi toetus on 32 160 eurot.

„Sport ühendab“

Eesti Paralümpiakomitee ja jalgpalliklubi FC Flora korraldavad laupäeval, 20. augustil suure paraspordipäeva „Sport ühendab“. Paraspordipäeval tutvustavad erinevad spordiklubid ja organisatsioonid erinevaid paraspordialasid. Paraspordipäev toimub kell 16:00-19:00 A. Le Coq Arena idatribüüni esisel väljakul paikneval festivalialal. Kell 19:00 algab staadionil Premium Liiga kohtumine Tallinna FC Flora ja Pärnu JK Vapruse vahel.

Huvilistel on võimalik teha lähemat tutvust istevõrkpalli, ratastoolikorvpalli, parakergejõustiku, parajalgrattasõidu, ratastoolikurlingu, paraujumise, elektriratastooli saalihoki, parasulgpalli, parajõutõstmise, parapurjetamise ja teiste aladega.

Lisaks korraldab FC Flora huvilistele ekskursioone A. Le Coq Arenale, kus on ühtlasi avatud näitus Eesti sportlaste esinemisest paraolümpiamängudel ja kurtide olümpiamängudel.

Paraspordipäevast võtavad osa ka Eesti tuntumad parasportlased Egert Jõesaar, Matz Topkin ja Tanel Visnap, kes räägivad oma sporditeest, innustuse ja motivatsiooni leidmisest ning raskuste ületamisest pikal teekonnal silmapaistvate tulemuste poole.

Avatud on registreerimine tasuta eesti keele kursustele

Integratsiooni Sihtasutuse veebipõhise iseteeninduse kaudu saab registreeruda sügissemestril algavatele eesti keele kursustele. Kokku on registreerimiseks avatud 535 õppekohta 49 erineval kursusel A1-C1-tasemel. Kursused on tasuta ning on mõeldud täiskasvanutele alates 18. eluaastast.

Kontaktõppe keelekursused toimuvad kohapeal üheksas erinevas linnas: Tartus, Pärnus, Valgas, Tapal, Sillamäe, Jõhvis, Kohtla-Järvel, Tallinnas ja Narvas. Nendes linnades toimub kokku 39 keelekursust. Lisaks toimub 10 veebikursust, kus saab keeleõppes osaleda üle Eesti. Kursused algavad 29. augustist.

Kursustele saab registreeruda Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel integratsioon.ee iseteeninduse kaudu. Registreerimine on avatud kuni õppekohti jätkub või kuni kursuse alguseni.

Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduse kasutamise juhistega saab tutvuda veebilehel integratsioon.ee/iseteenindus.

„Iseteeninduse keskkonnas saab sihtasutuse pakutavaid eesti keele kursuseid ja keelepraktika üritusi valida sobiva keeletaseme, asukoha või toimumisaja järgi. Iseteeninduses saab registreeruda osalemiseks ning süsteem saadab ka meeldetuletusi lähenevatest teenustest. Igale iseteeninduse kasutajale avaneb ülevaade läbitud õppetegevustest, nende tulemustest ning tulevikuks planeeritud sündmustest,“ selgitab Integratsiooni Sihtasutuse keeleõppe valdkonnajuht Jana Tondi.

Iseteenindusse sisenemiseks on vaja end Eesti ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil identifitseerida.

Inimestel, kellel puudub veebipõhise iseteeninduse kasutamise võimalus, aitavad keeleõppe võimalusi valida ja neile registreeruda sihtasutuse nõustajad tasuta telefonil 800 9999 või aadressil info@integratsiooniinfo.ee.

Kursused toimuvad Integratsiooni Sihtasutuse hanke raames valitud koolituspartnerite juures ja eesti keele majades.

2022. aasta kevadsemestril läbis eesti keele kursuse 1200 inimest ning suvel alustas õpinguid veel 540 inimest. Sügissemestri kursustele on suunatud 655 nõustamisteenuse läbinud ja iseteeninduses end kliendiks registreerinud inimest.

Septembri lõpus avab Integratsiooni Sihtasutus registreerimise kursustele ka Lüganuse vallas, sh Kiviõlis, ja Lääne-Harju vallas Paldiskis.

saab registreeruda Eesti kodakondsuse taotlemiseks mõeldud tasuta eesti keele kursustele kuni tasemeni B1, lisainfo integratsioon.ee/keeleope-eesti-kodakondsuse-taotlemiseks.

Ajutise kaitse saajatele on kohanemisprogrammi raames jätkuvalt avatud registreerimine A1-taseme kursustele, täpsem info settleinestonia.ee.

Muuseumiöö tuleb taas ja toimub 21. mail 2022.

REGISTREERI ENNAST MUUSEUMIÖÖ PÄEVAPROGRAMMILE

Ekskursiooni kava
9:30 Bussi väljasõit Valga Muuseumi parklast
11:00 – 12:00 ekskursioon Tartus Toomemäel koos giidiga
12:00 – 13:00 Lõunapaus omal käel kohvikus „Rotund“ (ettetellimisel)
13:30 – 14:30 Ekskursioon Eesti Põllumajandusmuuseumis koos giidiga
14:30 – 15:30 Töötuba Eesti Põllumajandusmuuseumis. Leiva ja või valmistamise töötuba. 7 eurot, tuleb ise tasuda
16:30 Buss tagasi Valgas
Registreeri
https://forms.gle/XMtP6sLuQY58cKZi6

18:00 Tulbinäituse avamine
18:00 – 23:00 Valga Muuseum avatud, võimalus osaleda audiogiidi viktoriinis, võitjad selgitame välja 24. mail
19:00 ekskursioon giidiga eesti keeles Valka Koduloomuuseumis, giid Priit Riemann
19:00 ekskursioon giidiga läti keeles Valga Muuseumis, giid Ligita Drubina
18:00 – 20:00 Taaskasutus töötuba „Kuldkalake“
https://programm.muuseumioo.ee/map/museum?id=748