Valgamaa Puuetega Inimeste Koda

Sotsiaalministeeriumi pressiteade

14.07.2021

Sellel ja järgmisel nädalal on Eestis palju kiirvaktsineerimise võimalusi

Sellel ja järgmisel nädalal on Ida-Virumaal, Lääne-Virumaal, Pärnumaal, Tallinnas ja Tartus mitmeid võimalusi end COVID-19 vastu vaktsineerida ilma eelneva registreerimiseta. Tuleb lihtsalt kohale minna.

Peale selle jätkub vaktsineerimine ka eelregistreerimisega. Tänahommikuse seisuga oli vabu aegu saadaval kõikides maakondades. Aja saab broneerida telefonil 1247 või digiregistratuuris www.digilugu.ee

COVID-19 vaktsineerimise töörühma juht Marek Seer kutsub kõiki inimesi, kes veel ei ole mingil põhjusel vaktsineerima jõudnud, seda nüüd tegema.

„Näeme, et koroonaviirusesse nakatunute arv kasvab päev-päevalt ja kolmas koroonalaine võib Eestis jõuda kohale rutem, kui arvasime. Paljud Euroopa riigid on juba taas hakanud kehtestama piiranguid,“ ütles Seer. „Ennast vaktsineerides ja ka oma lähedasi vaktsineerima kutsudes saab igaüks meist kaasa aidata sellele, et Eesti oleks avatud – et lapsed saaksid käia koolis, eakad kohtuda lähedastega ning töökohad alles jääda.“

„Tänan kõiki tervisoiuteenuste osutajaid, perearste ja kohalikke omavalitsusi, kes vaktsineerimise korraldamisele kaasa aitavad,“ lisas Seer.

COVID-19 vastu vaktsineerimine on Eesti elanikele tasuta ja võimaldatud alates vanusest 12 eluaastat. 12-17 aastaseid vaktsineeritakse Pfizeri vaktsiiniga, täiealisi lisaks ka Moderna ja Jansseni vaktsiinidega.

Uuringud näitavad, et kõik Eestis pakutavad vaktsiinid aitavad tõhusalt ka uue ja agressiivsema delta viirusetüve vastu, kuid vaid siis, kui vaktsineerimiskuur on lõpetatud – Jansseni puhul kaks nädalat pärast ainust doosi, Pfizeri puhul üks nädal pärast teist doosi, Moderna ja Astra Zeneca puhul kaks nädalat pärast teist doosi. Modernal on kahe doosi vaheline aeg 4 nädalat, Pfizeril 6 nädalat ja Astra Zenecal 12 nädalat.

Vaktsineerimiskuuri toime kestab vähemalt aasta. Samuti kehtib vähemalt ühe aasta ELi vaktsineerimise digitõend, mis võimaldab lihtsamalt reisida ja ilma testimata ka Eestis paljude ürituste külastamist.

Tänahommikuse seisuga oli Eestis vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud 574 902 inimest ja vaktsineerimine lõpetatud 476 641  inimesel. Vähemalt ühe doosi on saanud 52,4 protsenti täiskasvanutest. Vanuses 70 eluaastat ja enam on vaktsineeritud 67,8%.

Lisainfot saab veebilehelt www.vaktsineeri.ee

Eelregistreerimiseta vaktsineerimised – mine lihtsalt kohale ja pane õlg alla (seisuga 14.07.2021)

Ida-Virumaa:

15. ja 16. juulil saab eelregistreerimiseta vaktsineerida Sillamäed vaktsineerimisbussis , mis peatub kell 10-18 (või kuni kl 22, kui soovijaid jätkub) Kalevi spordikeskuse ujula kõrval (Kesk 28). Vaktsiinideks on Pfizer või Janssen. Vaktsineerimise viib läbi Viljandi haigla.

16.07, 22.07, 29.07 kell 16-19 saab nii eelneva registreerimiseta kui ka aega kinni pannes vaktsineerida Narvas Fama kaubanduskeskus, Fama põik 10. Vaktsiinideks on Pfizer ja Janssen, vaktsineerib Silmarõõm S.

16. 07 kl 14-17 ja 17.07 kl 10-13 vaktsineerib Ida-Viru Keskhaigla ilma eelregistreerimiseta Jõhvis Pargi Keskuses (Puru tee 1), vaktsiiniks on Janssen.

23.07 kl 14-17 ja 24.07 kl 10-13 vaktsineerib Ida-Viru Keskhaigla Kohtla Järvel ilma eelregistreerimiseta Vironia Keskuses (Järveküla tee 50).  Vaktsiiniks on Janssen (IVKH)

Lääne-Virumaa:

16.07 kell 10-13 on võimalik vaktsineerida Rakveres, Turu plats 3. Kohale võib tulla ilma eelregistreerimiseta, ent võimalik on ka aeg kirja panna. Vaktsiinideks on Janssen  või Moderna. Vaktsineerimist viib läbi tervishoiuasutus Silmarõõm S.

17. juulil kell 10-12 saab vaktsineerida Võsu rannaklubis ning kell 13-15 Haljala Rahvamajas, vaktsiinideks Pfizer ja Janssen, vaktsineerib Silmarõõm S. Vastu võetakse kõik soovijad nii koha peal kui ka eelregistreerimisega (tel 1247 või www.digilugu.ee).

Harjumaa:

17.07, 22.07, 23.07 ja 24.07 kell 10-15 toimub eelregistreerimata vaktsineerimine Tallinna keskturul. Vaktsiinideks on Janssen ja Pfizer, vaktsineerib Qvalitas arstikeskus.

18.07 kell 10-18 peatub vaktsineerimisbuss Maardu linnapäevadel. Vaktsiinideks on Pfizer või Janssen. Vaktsineerimise viib läbi Viljandi haigla.

18. juulil kl 9-17 toimuvad ilma eelregistreerimiseta vaktsineerimised Lasnamäel Prisma kaubanduskeskuse parklas, Mustakivi tee 17 (vaktsineerib Qvalitas), Põhja-Tallinnas Sõle spordikeskuse vaktsineerimiskeskuses, Sõle 40a (vaktsineerib Fertilitas) ja Mustamäel Kaja kultuurikeskuse vaktsineerimiskeskuses, Vilde tee 118 (vaktsineerib Lääne-Tallinna Keskhaigla). Kiiremad saavad tasuta jäätise ASilt Balbiino, kõik vaktsineerima tulijad saavad soodushinnaga külastada Tallinna loomaaeda.

Igal tööpäeval kell 9-17 ja laupäeviti kell 9-14 saab ilma eelregistreerimiseta vaktsineerida Tallinnas Sõle spordikeskuse vaktsineerimiskeskuses (Sõle 40a). Samuti võetakse vastu eelregistreerimisega, vabu aegu on saada igaks päevaks. Vaktsiiniks on Pfizer ja vaktsineerib Fertilitas.

Iga päev saab vaktsineerida Lasnamäe Centrumis Confido kiirkliinikus.

Pärnumaa

15.07 kell 9.30-14.00 Lihula kultuurimajas. Vaktsiiniks on Janssen ja vaktsineerib Pärnu Sanatoorium.

Tartumaa

14., 15., 18. 07 ning 19-23.07 ja 26-30.07 kl 10-18 saab nii ette registreerides kui ka ilma registreerimiseta kohale minnes vaktsineerida Tartus A. le Coq spordihoones, Ihaste tee 7. Vaktsineerib Tartu Ülikooli Kliinikum ja vaktsiiniks on Pfizer.

Eelregistreerimisega saab vaktsineerida igas maakonnas:

Lisaks on kõikides maakondades võimalik vaktsineerida ka eelregistreerimisega, aja saab broneerida telefonil 1247 või digiregistratuuris www.digilugu.ee.

Harjumaal oli tänahommikuse seisuga saadaval üle 2200 aja ning vaktsineerima saab minna kasvõi samal päeval.

Ida-Virumaal on üle 800 aja ja samuti saab vaktsineerima minna juba täna.

Jõgevamaal on vabu aegu hetkel Põltsamaale 22. ja 28. juuliks.

Järvamaal toimub eelregistreerimisega vaktsineerimine 23. juulil Paides, Läänemaal 21. juulil Haapsalus, Lääne-Virumaal 15. juulil Rakveres ja 16. juulil Tapal, Põlvamaal 21. juulil Põlva haiglas.

Pärnumaal on saadaval kokku üle 2000 vaba aja alates 24. juulist Pärnu haiglas ning homseks Lihulasse.

Raplamaal on Rapla haiglas vabu aegu 24. juuliks.

Saaremaal on vabad ajad Kuressaare haiglas alates 19. juulist ning alla 18-aastastel palutakse vaktsineerimise aja broneerimiseks helistada haigla registratuuri.

Tartumaal saab lisaks elavas järjekorras vaktsineerimisele panna aja kirja A. le Coq spordihoone vaktsineerimiskeskusesse juba tänaseks.

Valgamaal saab 15. juuliks vaktsineerimiseks aja broneerida Tõrvasse ning 26. juuliks Valga haiglasse. Viljandimaal saab vaktsineerid 20. juulil elavas järjekorras.

Võrumaal on vabu aegu 22. ja 30. juuliks Qvalitase arstikeskusesse.

Hiiumaal said täna lõunaks ajad täis, aga lähiajal avatakse uued.

Uusi aegu eelregistreerimisega vaktsineerimiseks lisavad tervishoiuasutused digiregistratuuri jooksvalt juurde.

Tallinna Teeninduskool avab sügisest 2021 ühe-aastase õppeajaga kutsevaliku grupi HEV õppijale. Täpsem info on SIIN. Sobib eriti hästi lihtsustatud õppekaval põhikolli lõpetanule või noorele, kellel mis iganes põhjusel on õppima/tööleminek takerdunud. Grupp alustab küll septembrist 2021, kuid sealt edasi võib kooliga kontakti võtta aastaringselt, kui abivajadus tekib.

Vastuvõtt juba avatud kooli poolt nõustab noori EPIKoja kauaaegne hea koostööpartner Kai Rannastu 

Kui kellelgi on täiendavalt soovi midagi küsida, siis võib otse pöörduda kai.rannastu@teeninduskool.ee või telefon 682 6130

Töövõimereformi algusest möödub täna viis aastat – 1. juulil 2016 alustas Eesti Töötukassa uutmoodi töövõime hindamist ja töövõimetoetuse maksmist.

Töövõimereformi ajend oli suurendada pikaajalise haiguse ja puudega inimeste töötamise võimalusi ning toetada igapäevast toimetulekut. Muutusid töövõime hindamise ja rahalise toetuse maksmise põhimõtted, töötukassa hakkas vähenenud töövõimega inimeste tööotsinguid nõustama ning pakkuma neile töö leidmiseks ja hoidmiseks vajalikke teenuseid.  

Eestis on täna 96 770 vähenenud töövõimega inimest, kellest ligikaudu kaks kolmandikku on osalise ja üks kolmandik puuduva töövõimega. Töövõimereformi-eelse ajaga võrreldes on vähenenud töövõimega inimesed tööturul palju aktiivsemad: rohkem on nii töötajaid kui tööotsijaid.

Töötukassa juhatuse esimehe Meelis Paaveli sõnul on hea meel on tõdeda, et ühiskonna suhtumine vähenenud töövõimega inimeste töötamisse on nende viie aastaga muutunud. „Vähenenud töövõimega inimese töötamise võimalikkus, aga ka arusaam, et inimesed sobivad töötama erinevates valdkondades, on laiem. Tööandjad on avatumad ning ka need, kelle töövõime on langenud, julgevad end üha enam tööle pakkuda,“ lausus Paavel.

Töövõimereformi mõtte algatamise ajal, 2012.-2013. aastal, töötas veidi üle 40% tööealistest tervisekahjustusega inimestest, enamik oli tööelust eemal ega otsinudki tööd. Nüüd on tööjõu-uuringu järgi tööga hõivatud rohkem kui pooled vähenenud töövõimega inimestest. Töövõime hindamise taotlejate enda ütlustest selgub, et 63% osalise ning veerand puuduva töövõimega inimestest töötab.

Kui 2014. aastal otsis töötukassa abiga tööd alla 2500 vähenenud töövõimega inimese (8,5%  registreeritud töötutest), siis täna on neid kokku üle 11 500 ehk pea iga neljas registreeritud töötu on vähenenud töövõimega.  COVID-19 kriis tõi kaasa töötuse kasvu, kuid vähenenud töövõimega inimesi mõjutas see siiski kardetust vähem — enne kriisi ulatus vähenenud töövõimega töötute osatähtsus kolmandikuni.

Hiljemalt aasta jooksul leiab praeguses tööturuolukorras töökoha 43% vähenenud töövõimega tööotsijatest (võrdluseks: ligi 54% teistest tööotsijatest). Iga kuu liigub töötusest tööle keskmiselt 800 vähenenud töövõimega inimest. Töövõimereformi algusest arvates (1. juuli 2016 kuni 31. mai 2021) on vähenenud töövõimega inimeste töötuna arvelolek lõppenud tööle asumise või ettevõtjaks hakkamise tõttu ligi 47 000 korral.

Töö leidmise kiirus oleneb tööturu olukorrast, kuid vähenenud töövõimega inimesed vajavad sageli tööle saamiseks ja tööl püsimiseks teistest pikemaajalisemat ettevalmistust ja rohkem tuge. Viie aasta jooksul on vähenenud töövõimega inimesed kõige enam vajanud karjääriteenuseid (üle 50 000 korral) ja koolitust (ligi 27 000 korral). Töövõimereformiga lisandunud uutest teenustest on kõige rohkem kasutatud töövõimet toetavat tööalast rehabilitatsiooni (üle 13 000 korral) ja töölesõidu toetust (ligi 3500 korral).

Töötukassa juhatuse liikme Pille Liimali sõnul on töövõimereformi kestel suurenenud tööandjate huvi ja valmisolek vähenenud töövõimega inimesi tööle võtta, kuid sageli vajatakse julgustust, teadmisi ja nõu, kuidas töötajate erivajadustega ettevõtte töös arvestada. „Väga nõutud on olnud töötukassa nõustamine ja praktilised koolitused tööandjatele, kuidas märgata ja mõista erivajadusi ning toetada vähenenud töövõimega inimeste töötamist ja kollektiivi kaasamist,“ lisas Liimal.

Töötukassa võimalustest on tööandjad kõige rohkem kasutanud soodustingimustel palgatoetust (vähenenud töövõimega inimeste värbamiseks ligi 6800 korral). Sotsiaalmaksusoodustust saab täna pea 10 000 ettevõtet 25 000 vähenenud töötaja eest, mis viitab sellele, et vähenenud töövõimega inimesed töötavad nagu kõik teisedki erinevates majandusvaldkondades ja töökohtadel.

Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuhi Anneli Habichti sõnul oli reformi alguses vähenenud töövõimega inimeste hulgas palju ärevust ja teadmatust. „Aja jooksul on muutus omaks võetud, seda suuresti tänu töötukassa inimeste pingutustele ja õppimistahtele. Enam ammu ei arutata meie liikmesorganisatsioonide ja töötukassa koostööseminaridel selle üle, kas reformi on ikka vaja, vaid selle üle, kuidas meie inimesi toetavaid teenuseid edasi arendada või kuidas tööandjaid veel rohkem motiveerida. Oleme töötukassale, sotsiaalministeeriumile ja Eesti Tööandjate Keskliidule sisuka koostöö eest tänulikud ning valmis samas vaimus jätkama, et reformi tulemused püsiks ja edeneks,“ lisas Habicht.

Töövõimereform kui väga suur muutus sündis ja on edenenud väga paljude inimeste ja organisatsioonide koostöös. Töötukassa tänab kõiki partnereid, eriti Eesti Puuetega Inimeste Koda ja teisi puuetega inimeste esindusorganisatsioone, kes nõustasid meid töövõimereformiks valmistumisel, aitasid luua uusi teenuseid ning leida praktilisi lahendusi, suurendada inimeste ja tööandjate teadlikkust muutusest. Meie tihe koostöö huvirühmadega on jätkunud ka reformi käigus, iga-aastastel kohtumistel on kuulatud kogemusi ja ettepanekuid ning tehtud  uuendusi töövõime hindamises, teenuste sisus ja korralduses.

Pressiteade

28.06.2021

Terviseamet

Terviseameti käskkirjaga lõpetatakse hädaolukord ning kehtima hakkab hädaolukorra oht. Nakkushaiguse COVID-19 epideemilise leviku tõkestamiseks on jätkuvalt vajalikud reisimise ja kogunemisega seotud piirangud.

Terviseameti peadirektor Üllar Lanno allkirjastas täna õhtul käskkirja muudatused, millega langetatakse tervishoiuteenuse osutajate valmisoleku taset alates 1. juulist. Tervishoiuteenuse osutajate valmisoleku teise taseme asemel hakkab kehtima esimene tase. See tähendab valmisoleku taseme muutust eelkõige kiirabile, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajatele, kes saavad naasta reservide taastamise ja tavapärasemate tegevuste juurde, mida rakendatakse valmisoleku tingimustes. Terviseamet rõhutab, et Eesti territooriumil on jätkuvalt epideemia ja tervishoiuteenuse toimepidevuse hädaolukorra oht ning kehtivad sellega seotud piirangud.

Terviseameti peadirektori sõnul vähendatakse haiglates COVID-19 voodikohtade arvu, kuid haiglad peavad hädaolukorra ohu tingimustes säilitama valmisoleku selleks, et vajadusel taas neid avada. Esimesel ohutasemel saavad tervishoiuasutused keskenduda tegevusvaru täiendamisele ja plaanilise ravi taastamisele. „Sisuliselt tähendab esimene ohutase valmistumist uueks nakatumistelaineks, mis õnnestub loodetavasti ühiste pingutustega ära hoida,“ sõnas Lanno.

Eestis kehtestati hädaolukord hetkel, kui haiglates viibis 60 COVID-19 patsienti ja juhitaval hingamisel oli neist neli. Tänase (28.06.2021) seisuga viibib haiglaravil 34 COVID-19 patsienti, nendest intensiivravil viis patsienti, kellest omakorda juhitaval hingamisel neli. Haiglates on surnud kokku 1255 COVID-19 patsienti ja lõpetatud 8109 COVID-19 haigusjuhtumit 7745 inimesega. Epidemioloogilise hinnangu kohaselt on R₀=0,67 ja Eesti 14-päeva haigestumus saja tuhande elaniku kohta 33,6. Haigestumuse intensiivsus on üle-eestiliselt ECDC riskimaatriksi alusel madal. Lõpetatud vaktsineerimiskuuriga inimeste osakaal Eestis on 31,8%. Epidemioloogilise olukorra halvenemise vältimiseks on vaja keskenduda võõrtüvede seirele ja tõrjele ning vaktsineerimisega hõlmatuse tõstmisele.

„Siiski ei tohi kaotada valvsust, sest hädaolukorra oht eksisteerib endiselt. Jätkuvalt näeme mitmeid ohutegureid ning teiste riikide praktikast lähtuvalt võib nakkushaigusega seotud olukord muutuda kiiresti ja ootamatult. Näeme murettekitavat olukorda Suurbritannias, kus kestab Delta-tüvest tingitud neljas laine. Näeme nakatumistelainet piiri taga Peterburis. Delta-tüvi ehk nõndanimetatud India tüvi murrab tasahilju sisse ka Eestisse ja on praegu domineerivast nn UK tüvest vähemalt ühe kolmandiku võrra kiiremini leviv. Seega tuleb praegu olla eriliselt ettevaatlik ning piirikontrolli tõhustamiseks kaalume koostöös partneritega erinevaid meetmeid, mille hulka võiks kuuluda senisest mõjusam või lausa kohustuslik testimine,“ kõneles Terviseameti peadirektor.

Kriisiaegne tervishoiukorraldus toetub põhimõttele, et vahendid on piiratud ning seda tuleb ümber jagada, tagades eelkõige vältimatu abi osutamise võimekuse. Eestis on tervishoiu ohuolukord jagatud kolme kategooriasse.

•        tase 1 – rakendatakse kriisi ohu korral;

•        tase 2 – rakendatakse juhul, kui tegemist on kriisiga, s.t. oht on realiseerunud ja  põhjustab elutähtsa teenuse toimepidevuse häireid;

•        tase 3 – rakendatakse juhul, kui tegemist on ulatusliku kriisiga.

Sel kevadel oli väga vähe puudu kolmanda taseme kehtestamisest. Kolmanda ohutaseme kasutuselevõtmise korral oleks Eesti jõudnud punkti, kus meditsiinisüsteem on võimeline pakkuma üksnes vältimatut abi, sest COVID-haigete mahud kasvanuks suuremaks, kui on tervishoiusüsteemi võimekus. Kolmanda taseme kehtestamise korral oleks piiratud plaanilist-, ambulatoorset- ning isegi erakorralist abi. See tähendanuks haigla ooteruumis raskete valikute tegemist, kus tagatakse vältimatu abi vaid neile, kes oleks abi edasilükkamine või selle andmata jätmise korral surnud või saanud püsiva tervisekahjustuse.

„Loodetavasti ei teki Eestis kunagi olukorda, kus peame kehtestama kõrgeima ohutaseme,“ ütles Üllar Lanno.

08.06.2021

Stenbocki maja, 8. juuni 2021 – Valitsus võttis vastu põhimõttelise otsuse, et epidemioloogilise olukorra paranemise tõttu hakkavad COVID-19 piirangute leevendused kehtima reedest, 11. juunist. Eelkõige puudutab see ruumitäitumuse ja osavõtjate piirarvude leevenemist nii siseruumides kui piiratud alaga välialadel. Alates 11. juunist loobutakse sulgemisaja piirangust. Reedest lubatakse taas ka Tallinna ja Stockholmi vahelised kruiisid.

„Epidemioloogiline pilt muutub Eestis iga päevaga paremaks, nii et täna on koroonaviiruse leviku ohutase langenud kõrgelt ehk oranžilt keskmisele ehk kollasele. See laseb valitsusel leevendada piiranguid planeeritust varem,“ ütles peaminister Kaja Kallas. „Samas ei tohi unustada, et viirus pole kuskile kadunud ja peame endiselt olema tähelepanelikud, et see taas laiemalt levima ei hakkaks. Ainus viis hoida Eesti piirangutest vabana on aktiivne vaktsineerimine. Loodan, et kõik, kes seda veel teinud ei ole, broneerivad endale esimesel võimalusel vaktsineerimisaja.“

SPORTIMINE, TREENIMINE, NOORSOOTÖÖ, HUVITEGEVUS JA -HARIDUS, TÄIENDUSKOOLITUS JA TÄIENDÕPE

Alates 11. juunist tohib sisetingimustes üritusest osa võtta maksimaalselt 600 inimest, arvestada tuleb hajutatuse ja 50-protsendilise ruumitäitumuse nõudega. Piiratud alaga välitingimustes tohib üritusest osa võtta maksimaalselt 1000 inimest.

SPORDI- JA LIIKUMISÜRITUSED, SPORDIVÕISTLUSED

Alates 11. juunist tohib sisetingimustes korraldada üritusi kuni 600le inimesele, kaasa arvatud pealtvaatajad, 50-protsendilise täitumuse piiranguga ruumi kohta. Piiratud alaga välitingimustes tohib üritustest osa võtta kuni 1000 osalejat, seal hulgas ka pealtvaatajad.

Alates 11. juunist on lubatud tippspordivõistlused nii sise- kui välitingimustes ilma rühma ja kellaajapiiranguteta.  Sisetingimustes on koos pealtvaatajatega lubatud kuni 600 osalejat, arvestada tuleb 50-protsendilist täitumust ruumi kohta ning piiratud alaga välitingimustes on lubatud kuni 1000 osalejat, kaasa arvatud pealtvaatajad.

AVALIKUD ÜRITUSED, KULTUUR, KIRIKUD, MEELELAHUTUS

Alates 11. juunist tohib sisetingimustes mainitud üritustest osa võtta kuni 600 inimest. Arvestada tuleb 50-protsendilise täitumuse nõudega ühe ruumi kohta. Piiratud alaga välitingimustes tohib nimetatud üritustest osa võtta kuni 1000 inimest.

MUUSEUMID JA NÄITUSASUTUSED

Alates 11. juunist tohib muuseumite ja näitusasutuste siseruumides viibida hajutatuse nõuet arvestades kuni 600 inimest ruumi kohta, arvestusega, et ruumist ei tohi olla täidetud üle 50-protsendi. Külastajatele ettenähtud välialadel on lubatud kuni 50-protsendiline täitumus.

SPAAD, SAUNAD, VEEKESKUSED, BASSEINID, UJULAD

Alates 11. juunist tohib veekasutusega siseruumides viibida maksimaalselt 600 inimest, arvestada tuleb hajutatuse ja 50-protsendilise täitumuse nõudega.

TOITLUSTUSASUTUSED

Alates 11. juunist on lubatud siseruumides kuni 50-protsendiline ruumitäitumus. Laudkonnast osavõtjate arvule enam piirangut ei seata. Arvestada tuleb hajutatuse nõudega.

KAUBANDUS- JA TEENINDUSETTEVÕTTED

Poodides ja teeninduskohtades peab olema tagatud hajutatuse nõue ning ruumitäituvus tohib olla kuni 50 protsenti.

Valitsus võttis täna vastu põhimõttelised otsused, vastav korraldus on plaanis heaks kiita neljapäevasel istungil. Valitsuse kommunikatsioonibüroo avaldab korralduse ja seletuskirja kodulehel kriis.ee

Alates 14. juunist tohib nakkusohutuse tagamisel korraldada ka suurema osalejate arvuga üritusi. Loe lisaks: https://valitsus.ee/uudised/valitsus-lubab-korraldada-nakkusohutuse-tagamisel-suurema-osalejate-arvuga-uritusi

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

üksus

–
press@riik.ee

Ligipääsetavuse rajamine on Kohaliku omavalitsuse pädevuses. Eestis on olukord tublisti paranenud, kuid sageli tuleb ette eksimusi või ei oska rajatava keskkonna tellija õigeid lahendusi üles leida. 

Kutsume Teid osalema koolitusel – arutelul Valgas 08.06. (12.00-16.00), kus üheskoos mõelda, kuidas tagada parim ligipääsetavus kohalikus kogukonnas kõigile kasutajatele, seda nii füüsilise keskkonna kui ka sisu osas. Kuidas kaasav disain parandab kõigi kasutajakogemust? Kuidas arvestada kasutajate vajadustega läbi terve elukaare (lapsed, eakad, puuetega inimesed, lapsevanemad, ajutise tegevuspiiranguga inimesed, eesti keelt mitte kõnelevad inimesed ja kõik teised)? Milliseid kodanikuühiskonna organisatsioone ja aktiviste veel kaasata? 

Olete oodatud! Ürituse zoom ülekanne on varustatud viipekeeletõlke ja kirjutustõlkega. Palume kutset ka levitada oma kolleegide ja koostööpartnerite seas, kel võib teema vastu huvi olla.

30 esimest registreerunut saavad võimaluse osaleda Valgas kohapeal.

Koolitusele palun registreeruda kuni 04.06 SIIN

Zoom videokeskkonna link saadetakse registreerunutele enne koolituse toimumist.

Koolituse päevakava on leitav kutse manusest.

Lisainfo ja küsimused: Meelis Joost Eesti Puuetega Inimeste Koja peaspetsialist, tel 5014164 ; e-post: meelis.joost@epikoda.ee

27.05.2021

Stenbocki maja, 27. mai 2021 – Valitsus kiitis täna heaks COVID-19 piiranguid järk-järgult leevendava korralduse, mis asendab alates 31. maist 2+2 liikumispiirangu hajutatuse nõudega. Järgmisest esmaspäevast ei kohaldata enam ka rühmapiiranguid ning leevenevad nõuded siseruumide täitumusele. Näiteks kohvikutes ja restoranides tohib siseruumidest olla täidetud kuni 50 protsenti. 14. juunist pikenevad lahtioleku kellaajad südaööni ja suurenevad ürituste osavõtjate piirarvud.

2+2 REEGEL ASENDUB SISERUUMIDES LIIKUMISEL HAJUTATUSE NÕUDEGA

Alates 31. maist tuleb avalikus siseruumis 2+2 liikumispiirangu asemel arvestada hajutatuse nõudega. Hajutatuse nõude puhul tuleb võõrastest inimestest hoiduda viiruseleviku seisukohast mõistlikusse kaugusesse.

SPORTIMINE, TREENIMINE, NOORSOOTÖÖ, HUVITEGEVUS JA -HARIDUS, TÄIENDUSKOOLITUS JA TÄIENDÕPE

Alates 31. maist on lubatud sisetingimustes kõik need tegevused kuni 200 inimesele ja alates 14. juunist kuni 600 inimesele, läbivalt tuleb arvestada hajutatuse ja kuni 50-protsendilise ruumitäitumuse nõudega. Sisetingimustes tuleb kanda maski. Maski ei pea kandma alla 12-aastased ja juhul, kui see pole tervislikel põhjustel, tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik.

Alates 31. maist tohib välitingimustes üritustest osa võtta kuni 250 inimest ja 14. juunist maksimaalselt 1000 inimest.

SPORDI- JA LIIKUMISÜRITUSED, SPORDIVÕISTLUSED

Alates 31. maist võib välitingimustes toimuvaid spordi- ja liikumisüritusi korraldada kuni 250 osalejaga. Arvestada tuleb sulgemisajaga kell 22.00.

Alates 14. juunist tohib sisetingimustes korraldada spordi- ja liikumisüritusi 600 inimesele ja välitingimustes kuni 1000 osalejale, kaasa arvatud pealtvaatajad. Sisetingimustes tuleb tagada hajutatus ja ruumitäituvus kuni 50 protsenti. Nii sise- kui välitingimustes peavad üritused lõppema hiljemalt südaööl kell 00.00. Tippspordivõistlused nii sise- kui välitingimustes on lubatud ilma kellaajapiiranguteta.

AVALIKUD ÜRITUSED, KULTUUR, KIRIKUD, MEELELAHUTUS

Alates 31. maist lubatakse siseruumides avalikust koosolekust ja üritusest, näiteks konverentsist, teatrietendusest, kontserdist, kinoseansist, aga ka meelelahutusteenuse osutamisest ning avalikust jumalateenistusest või usulisest talitusest osa võtta kuni 200 inimest. Arvestada tuleb kuni 50-protsendilise ruumitäitumuse nõudega. Üritused peavad lõppema kell 22, kuid juhul, kui näiteks teatrietendus, kinoseanss või kontsert ei ole selleks kellaajaks lõppenud, tohib külastajate jaoks uksed sulgeda ka mõistliku aja jooksul pärast kella 22.00.

Alates 14. juunist tohib sisetingimustes mainitud üritustest osa võtta kuni 600 ja välitingimustes kuni 1000 inimest. Üritus peab lõppema hiljemalt südaööl.

MUUSEUMID JA NÄITUSASUTUSED

Alates 31. maist ei rakendata muuseumides ja näituseasutustes piiranguid rühmategevustele, kuid arvestada tuleb, et ühes ruumist ei tohi olla täidetud üle 50 protsendi või viibida üle 200 inimese ruumi kohta.

Alates 14. juunist tohib muuseumite ja näitusasutuste siseruumides viibida hajutatuse nõuet arvestades kuni 600 inimest koos 50-protsendilise hajutatuse nõudega ühe ruumi kohta.

Välistingimustes muuseumides ja näituseasutustes jääb kehtima täitumuspiirang kuni 50 protsenti külastajatele ette nähtud territooriumi kohta.

Alates 14. juunist tuleb nii sise- kui välialade uksed külastajate jaoks sulgeda hiljemalt südaööst.

SPAAD, SAUNAD, VEEKESKUSED, BASSEINID, UJULAD

Alates 31. maist ei rakendata veekasutusega siseruumides enam rühmapiirangut, kuid arvestada tuleb ruumi 50-protsendilise täitumuse ja hajutatuse nõudega. Sama kehtib ka välitingimustes saunade, spaade, veekeskuste, basseinide ja ujulate kohta. Kehtima jääb sulgemisajapiirang kell 22.00. Välitingimustes tohib osalejate arv olla kuni 250 ja siseruumides 200.

Alates 14. juunist tohib siseruumides viibida maksimaalselt 600  ja välialadel maksimaalselt 1000 inimest. Ruumitäitumuse ja hajutatuse nõue sisetingimustes jääb samaks. Nii sees kui väljas tuleb uksed klientide jaoks sulgeda südaööl.

TOITLUSTUSASUTUSED

Alates 31. maist on lubatud siseruumides kuni 50-protsendiline ruumitäitumus ja arvestada tuleb hajutatuse nõudega. Laudkonnast osavõtjate arvule enam piirangut ei seata. Uksed tuleb klientide kohapeal söömiseks-joomiseks sulgeda kell 22.00.

Alates 14. juunist pikeneb nii siseruumide kui välialade kohapeal söömise-joomise kellaaeg kuni südaööni, ruumitäitumuse piirang ja hajutatuse nõue jääb samaks.

KAUBANDUS- JA TEENINDUSETTEVÕTTED

Poodides ja teeninduskohtades peab olema tagatud hajutatuse nõue ning ruumitäituvus tohib olla kuni 50 protsenti.

MASKIKANDMISE KOHUSTUS

Maskikandmise kohustus avalikus siseruumis jääb praegu kehtima. Valitsus arutab muu hulgas ka maskikandmise kohustuse piirangu asendamist range soovitusega kanda rahvarohketes kohtades maski hiljemalt kahe nädala pärast. Otsuse tegemisel hindab valitsus nii leevenduste mõju koroonaviiruse leviku trendile, haiglate seisu kui ka muid kriitilisi COVID-19 näitajaid, samuti vaktsineeritute osakaalu ühiskonnas.

Eestis püsib praegu koroonaviiruse nakkusohu risk kõrgel tasemel, kuid saavutatud on oluline nakkusnäitajate langus. Valitsus leevendab COVID-19 piiranguid järk-järgult, et saada koroonaviiruse levik senisest suuremal määral kontrolli alla ja  vähendada meditsiinisüsteemi ülekoormuse riski. Viiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud meetmeid tuleb vaadelda kogumis ja arvestada, et nakkuse levik sõltub inimestevahelise kontaktide arvust. Piirangute leevendamisel on üheks oluliseks näitajaks ka vaktsineeritute arvu kasv elanikkonnas. Piirangud vaadatakse üle kahe nädala pärast ja juhul, kui epidemioloogiline olukord võimaldab, leevendatakse neid veelgi.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo avaldab korralduse ja seletuskirja kodulehel kriis.ee

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

üksus

–
press@riik.ee

Vaktsineerima on oodatud riskirühma kuuluvad inimesed igas vanuses ning selle nädala jooksul kõik 50 aastased või veel sel aastal 50 aastaseks saavad inimesed. On avatud võimalus registreerida digi-registratuuris.

Alates järgmisest nädalast saavad registreerida vaktsineerimisele kõik täisealised Eesti elanikud.

Esmaste doosidega vaktsineerimine toimub:

18. mail, Valga haiglas, Moderna vaktsiiniga

19. mail, Valga haiglas, Moderna ja Pfizer vaktsiiniga

26. mail, Valga Spordihallis, Moderna vaktsiiniga

Palume teavitada riskirühmas ning vastavas vanusegrupis isikuid vaktsineerimise võimalusest. Riskirühma kuuluvad inimesed saavad registreerida ennast digi-registratuuri kaudu .

50 aastased või veel sel aastal 50 aastaseks saavad inimesed saavad ennast registreerida ka Valga haigla registratuuri telefonil 7665100 või 53 785 100. Alates järgmisest nädalast saavad registreerida vaktsineerimisele kõik täisealised Eesti elanikud.

Lugupidamisega

Anastassia Org

Valga haigla õendusjuht

7665206

Eesti Puuetega Inimeste Koda koostöös SA Õigusteenuste Bürooga pakub õigusnõustamise teenust keskmise, raske või sügava puudega inimestele. Erivajadusega isiku elukondlike õigusküsimuste lahendamiseks võivad sihtgrupi esindajatena nõustamisele pöörduda ka sihtgrupi hooldajad või pereliikmed.

Teenuse eesmärgiks on tagada erivajadustega isikutele õigusnõustamine ja abistamine igapäevasel ametiasutustega suhtlemisel ning asjaajamisel.

Õigusabi tagatakse elukondlike õigusmurede lahendamisel: võlad, eluase, pereasjad, tööasjad, toetused jms.

Õigusnõustamiseks on vajalik eelregistreerimine SA Õigusteenuste Büroo telefonil
53 850 005 E-N kell 10- 16. Muul ajal saabunud kõnede puhul (v.a. laupäev ja pühapäev) või kui kõnele hetkel vastata ei saa, helistatakse pöördujale ÕTB poolt tagasi.

Teenus on sihtgrupi jaoks tasuta. Vajadusel on võimalus kasutada nõustamisel viipekeeletõlki.

Lisainfo: Tauno Asuja, Eesti Puuetega Inimeste Koja peaspetsialist, tel: 661 6614 ja e-post: tauno.asuja@epikoda.ee

Eesti Puuetega Inimeste Koda, https://epikoda.ee/oigusnoustamine

SA Õigusteenuste Büroo, https://www.otb.ee

Õigusnõustamise teenust rahastab Justiitsministeerium.