Valgamaa Puuetega Inimeste Koda

Sotsiaalministeerium

PRESSITEADE

22.10.2021

Epidemioloogilise olukorra kiire halvenemise tõttu korraldatakse alates esmaspäevast ümber perearstikeskuste töö ja perearstid keskenduvad vaktsineerimisele

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik allkirjastas käskkirja, millega korraldatakse alates esmaspäevast, 25. oktoobrist ümber perearstikeskuste töö. Epidemioloogilise olukorra kiire halvenemise tõttu pakuvad kõik perearstikeskused tulevast nädalast COVID-19 vastast vaktsineerimist kõigile inimestele sõltumata nimistust. Terviseameti korraldusel piiratakse samaks perioodiks perearstikeskuste plaanilise töö mahtu.

„Terviseameti hinnangul on Eestis koroonaviiruse levikuga seotud olukord üks Euroopa raskemaid. Haigestumus on kõrge, kuid vaktsineerimisega hõlmatus Euroopa Liidu keskmisest paraku selgelt madalam. Ühiskonnas vaktsineerituse oluliseks tõstmiseks teevad alates 27. oktoobrist kõik perearstikeskused üle Eesti COVID-19 vastaseid vaktsineerimisi nii esimese, teise kui tõhustusdoosiga, samuti tasuta gripivaktsineerimisi üle 65-aastastele. Perearstid ja -õed vaktsineerivad kõiki soovijaid, sõltumata sellest, kas inimene kuulub konkreetsesse nimistusse,“ ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik.

Terviseameti juhi käskkirjaga viiakse alates 25. oktoobrist kogu Eesti tervishoiu valmisolek tasemele 2. Valmisoleku taset tõstetakse nii kiirabis, statsionaarses eriarstiabis kui üldarstiabis. Valmisoleku taseme tõstmine võimaldab seada ajutisi piiranguid tervishoiu kättesaadavusele ning kehtestada tervishoiuteenuste osutamisele ajutiselt tavapärasest erinevaid nõudeid.

„Perearstikeskused üle Eesti mobiliseerivad oma jõud inimeste nõustamisele ja vaktsineerimisele,” selgitas perearstide seltsi juht dr Le Vallikivi. „Oleme sügavas tervisekriisis, mis puudutab täna iga Eesti elanikku. Ainus õige otsus on end vaktsineerida ja see otsus on täna inimeste endi kätes. Kutsun inimesi võtma ühendust perearstikeskusega, et panna esimesel võimalusel kinni aeg vaktsineerimisele.”

Terviseameti juhi korraldusel on üldarstiabi osutajatel õigus COVID-19 epideemia tõrjumisel vaktsineerimiste tegemiseks lükata vajadusel edasi sõeluuringud, stabiilsete krooniliste haigete tervisekontrollid, üle 2-aastaste laste ennetavad tervisekontrollid, mitte-aegkriitiliste tervisetõendite väljastamiseks vajalikud tervisekontrollid. Samal ajal jätkatakse ägedate mittenakkuslike ja nakkuslike patsientide vastuvõttudega, ägenenud krooniliste haigustega patsientide ja vaimse tervise probleemidega patsientide vastuvõttudega, riikliku immuniseerimiskava vaktsineerimistega, alla 2-aastaste laste tervisekontrollidega, aegkriitiliste tervisetõendite väljastamiseks vajalike tervisekontrollidega ning muude vastuvõttudega, mida ei saa patsiendi tervise tõttu edasi lükata.

Eestis on viimase 14 päeva haigestumus 100 000 elaniku kohta 1195 ning järgmistel nädalatel on oodata haigestumise kasvu jätkumist. Samuti kasvab haiglaravi vajavate inimeste arv. Vaktsineerimiskuur on lõpetatud ca 55% elanikkonnast, ca 65% täiskasvanud elanikkonnast ning ca 71 protsendil üle 60-aastastest.

Teate edastas:

Eva Lehtla

Sotsiaalministeerium

Kommunikatsiooniosakond

Tel 55 643 691

press@sm.ee

19.10.2021

Stenbocki maja, 19. oktoober 2021 – Valitsus kiitis põhimõtteliselt heaks otsuse, mille järgi peab koolis koroonaviirusesse nakatunuga lähikontakti sattunud õpilane sooritama PCR testi alates kontakti 4. päevast. Kuni PCR testi tulemuse teadasaamiseni peab ka haigussümptomiteta õpilane koju jääma. Testima ei pea vaktsineeritud õpilased ega õpilased, kes on COVID-19 haiguse läbipõdenud.

Muudatusega laieneb nakkusohutuse tagamise kord ka kuni 12-aastastele õpilastele, kes peavad pärast koolis aset leidnud lähikontakti hakkama tegema PCR testi ja jääma kuni testi tulemuse teadasaamiseni koju. Samas, kuna 12-18-aastased ei pea enam pärast COVID-lähikontakti koolis sooritama viivitamatut antigeeni testi, väheneb testide tegemise üldarv.

Peaminister Kaja Kallase sõnul on ühiskondlik huvi hoida koolid COVID-kriisis avatuna ja samas katkestada võimalikult kiirelt kooliperedes hargnevad nakkusahelad. „Nakkuse levik koolides on suur murekoht. Me küll teame, et lapsed ja noored ise seda haigust reeglina raskelt ei põe, kuid nad siiski haigestuvad ja viivad koroonaviiruse koju, kus see võib vaktsineerimata perekondades tuua kaasa ränki haigusjuhtumeid,“ lausus Kallas.

Haridus- ja teadusminister Liina Kersna rõhutas, et möödunud õppeaasta kogemus näitas teravalt, kui oluline on kogu koolipere jaoks säilitada harjumuspärane õppeprotsess ja seda viisil, mis võimaldaks hoida koroonaviiruse levikut kontrolli all. „COVID-kriisi lahendamise üks olulisemaid eesmärke on hoida koolid avatuna ja õppetöö käimas, et lapsed ja noored saaksid võimalikult head haridust ega maksaks epideemia kõrvalmõjuna tulevikus ränka hinda elus halvema hakkamasaamise tõttu,“ ütles Kersna. „Meie pedagoogid, teadlased, lapsevanemad ja usun, et suurem osa ühiskonnast on siin ühel meelel, et koolide avatuna hoidmiseks tuleb teha kõik pingutused.“ Samuti märkis minister, et koolide avatuna hoidmisesse saab kaasa aidata iga lapsevanem, kes usaldab arste ja laseb vaktsineerida nii ennast, kui oma 12 aastaseks saanut või vanemat last. „Täna loeb iga süst, et Eesti rahvas oleks tervem ja haritum,“ ütles Kersna.

Uuendatud korra järgi tohib õpilane pärast nakkusohutust tõendava PCR testitulemuse teadasaamist taas osaleda nii õppetöös kui ka kõigis huviringides. See tähendab, et ka koolivälisele huviharidusele, huvitegevusele ja noorsootööle, aga ka õpilaste spordivõistlustele ning spordi- ja liikumisüritustele, hakkab kehtima sama regulatsioon.

Juhul, kui õpilane ei ole nõus end testima, peab ta viibima 10 päeva eneseisolatsioonis. Testimisest on vabastatud kõik vaktsineeritud õpilased ja õpilased, kes on haiguse läbi põdenud.

Ilma testimiseta saab nn lihtsustatud  isolatsiooni jääda ainult lasteaias või lastehoius toimunud lähikontakti korral eelkooliealine laps. See tähendab, et koolieelses lasteasutuses lähikontakti sattunud lapse puhul tuleb jälgida tervist ja kui lapsel ei ilmne haigussümptomeid, tohib ta lasteaias või -hoius edasi käia ja ka osaleda sama asutusepõhises huvitegevuses. Väljaspool asutust toimuvatest trennidest või muudest huviringidest tohib ta osa võtta pärast 10 päeva möödumist lähikontaktist.

Sõltumata vanusest peab laps või noor jääma pärast lähikontakti ilmnenud COVID-19 haigussümptomeid koheselt koju.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo

press@riik.ee

Sotsiaalministeerium

Eesti Perearstide Selts

PRESSITEADE

21. oktoober 2021

Kõik Eesti perearstid ja -õed kutsuvad nõustamisele ja vaktsineerima

Eesti perearstid ja -õed kutsuvad 27. oktoobrist kuni 5. novembrini inimesi nõustamisele ja vaktsineerima. Perearstikeskuses saab vaktsineerida COVID-19 vastu nii esimese, teise kui tõhustusdoosiga ning üle 65-aastastel on samaaegselt võimalik ära teha ka tasuta gripivaktsiin.

• Vaktsineerimiseks võta ühendust oma perearstikeskusega. Vaktsineerima võib minna koos lähedase või tuttavaga – vaktsineeritakse ka neid, kes pole konkreetse perearsti nimistus. 
• Tõhustusdoose tehakse üle 65-aastastele ning tervishoiu-, sotsiaal- ja haridustöötajatele vähemalt kuue kuu möödumisel esmase vaktsineerimiskuuri läbimisest.
• Liikumisraskustega inimesi vaktsineeritakse ka kodus. Anna teada kodus vaktsineerimise vajadusest oma perearstile või infotelefonil 1247.
• Krooniliste haigustega inimene vajab vaktsiini kaitset veel enam, sest tema terviseprobleemid suurendavad COVID-19 haiguse raskelt põdemise ohtu.
• Tõsisemad kõrvaltoimed on kõigil COVID-19 vaktsiinidel harvemad kui paljudel igapäevastel ravimitel. Eakatel ja krooniliste haigustega inimestel esineb kõrvaltoimeid vähem.

“Oleme jõudnud olukorda, kus kõrge nakatumine koroonaviirusega hakkab piirama kõikide Eesti elanike vabadust ja ohustama tervist. Iga päev toob kõrgemad nakatumisnumbrid igas vanuserühmas  ja COVID-19 surmade arv saab olema kasvavas trendis,” kirjeldas perearstide seltsi juht dr Le Vallikivi. “Kui teil on kõhklusi, pidage oma perearstikeskusega nõu ja tulge vaktsineerima.” 

Perioodil 27. oktoobrist kuni 5. novembrini keskenduvad perearstikeskused vaktsineerimisele ja sellega seotud nõustamisele, samuti tagatakse erakorraline arstiabi. Samal perioodil võidakse lükata edasi kergemate tervisehädadega tegelemine, sõeluuringud, plaanilised krooniliste haigete tervisekontrollid ning selliste tervisetõendite tegemine, millega ei ole kiire.

Dr Vallikivi rõhutas, et ainult vaktsineerides saab vältida olukorra kiiret halvenemist. “Ainus tee olukorrast välja on langetada õige otsus, võtta ühendust oma perearstikeskusega ja minna vaktsineerima. Seepärast on perearstid üle Eesti otsustanud 27. oktoobrist 5. novembrini keskenduda põhitööna inimeste nõustamisele ja vaktsineerimisele. Arstidena on meie eesmärk teha omalt poolt kõik, et pakkuda inimestele võimalust teha kaitsesüst perearstikeskuses,” rääkis dr Le Vallikivi.

Tervise- ja tööminister Tanel Kiige sõnul on perearstide ja -õdede roll väga oluline, et kaitsesüsti võimalus jõuaks kõigi Eesti inimesteni. „Perearstid ja -õed on olnud Eesti elanike, eeskätt riskirühmade, vaktsineerimisel asendamatud. Vaktsineerimine on paljude inimeste jaoks erinevatel põhjustel otsus, milleni jõudmine pole kerge. Informatsiooni üleküllus on inimestele hirmutav ja seepärast ongi hea, kui on võimalus oma perearsti või -õega murekohad ja vaktsineerimise olulisus rahulikult üle rääkida,“ ütles minister Kiik.

Perearstid vaktsineerivad peamiselt Pfizer/BioNTechi vaktsiiniga. Perearsti või -õega saab ka arutada, milline vaktsiinidest on inimesele sobivaim ja leida talle parim lahendus.

Tõhustusdoose tehakse üle 65-aastastele ning tervishoiu-, sotsiaal- ja haridustöötajatele vähemalt kuue kuu möödumisel esmase vaktsineerimiskuuri läbimisest. Soovi korral võivad ka teised vaktsineeritud täisealised tõhustusdoosi saada, kuid esmase vaktsineerimiskuuri läbimisest peab olema möödas vähemalt kaheksa kuud.

Usaldusväärset infot vaktsiinide kohta leiab veebilehelt: www.vaktsineeri.ee.

Teate edastas:

Eva Lehtla

Sotsiaalministeerium

Kommunikatsiooniosakond

Tel 55 643 691

press@sm.ee

Stenbocki maja, 19. oktoober 2021 – Valitsus leppis täna põhimõtteliselt kokku uutes kontrollmeetmetes ja toetustes, et leevendada haiglate ülekoormust ja paremini ohjeldada koroonaviiruse epideemilist levikut. Täiendavad kontrollmeetmed kehtestatakse ajutiselt esmaspäevast, 25. oktoobrist kuni 10. jaanuarini 2022.

Rangemaks muutub maskikandmise kohustus, mittevaktsineeritud täiskasvanutele piiratakse muu hulgas ligipääsu meelelahutusele, kultuurile, toitlustusasutustes kohapeal söömisele-joomisele. Toetust kriisiga toimetulekuks hakkavad saama haiglad. Vaktsineerimistempo tõstmiseks hakkavad toetust saama perearstikeskused ja kohalikud omavalitsused.

„Epidemioloogiline olukord Eestis on väga kriitiline ning elude päästmiseks on praeguseks kõik Eesti haiglad olnud sunnitud plaanilist ravi piirama,“ ütles peaminister Kaja Kallas. „Selleks, et vältida kriisiolukorra edasist halvenemist, leppis valitsus põhimõtteliselt kokku abinõudes, millega kaitsta ühiskonna ja haiglavõrgu toimimist ning soodustada vaktsineerimist.“

Rangem kohustus kanda avalikes kontrollimata siseruumides maske

Valitsus sätestab, et avalikus nakkusohu suhtes kontrollimata siseruumis tuleb hakata kandma maske ning enam ei piisa senisest suu ja nina katmisest.

Lisaks annab valitsus tungiva soovituse kanda alates 12. eluaastast maske ka korraldatud tegevuste puhul, kus kontrollitakse vaktsineeritust või haiguse läbipõdemist. See puudutab näiteks kino, teatrit, kontserti.

Koroonaviiruse levikut takistavad ainult meditsiinilised või nendega võrdsustatud maskid, mistõttu soovitab valitsus inimestele kasutada üksnes neid.

Kontaktide vähendamine

Ettevõtjad peavad tagama kaubandus- ja teeninduspindadel hajutatuse. Kaubanduskeskuste üldkasutatavatel pindadel olevad istumis- ja mängualad on soovitav sulgeda.

Valitsus soovitab tungivalt nii vaktsineeritud kui vaktsineerimata inimestel jääda võimalusel kodutööle.

Vaktsineerimata inimeste kaitsmise kontrollmeetmed

COVID-tõendina jäävad kehtima üksnes vaktsineerimist või COVID-19 haiguse läbipõdemist kinnitavad tõendid. See tähendab, et inimesed, kes pole COVID-i vastu vaktsineeritud või haigust läbi põdenud, ei saa enam osa võtta korraldatud tegevustest, kus COVID-tõend on nõutav.

Piirang hõlmab sportimist, treenimist, noorsootööd, huvitegevust, huviharidust, täienduskoolitust ja täiendõpet, samuti spordivõistluseid ning spordi- ja liikumisüritusi, avalikuks kasutamiseks mõeldud saunasid, spaasid, basseine, veekeskuseid ja ujulaid, avalikke koosolekuid ja üritusi, konverentse, teatrit, kontserte, kino, muuseume, näitusasutusi, meelelahutusteenuse osutamist, toitlustusettevõtteid.

Toetused vaktsineerimise edendamiseks ja haiglatele kriisiga hakkamasaamiseks

Toetusmeede haiglatele

Valitsus toetab ettepanekut tõsta COVID-19 patsiendi voodipäeva eest makstavat lisatasu haiglatele 75protsendi võrra. Meede kehtib oktoobrist detsembrini 2021.

Toetus haiglatele läheb maksma 11,79 miljonit eurot ja selle katmine planeeritakse Haigekassa reservkapitalist, mis tuleb uuel aastal taastada.

Toetused perearstikeskustele

Valitsus eraldab sihtotstarbelisse reservi 5 miljonit eurot perearstikeskustele tulemustasude  maksmiseks 60+ vanuserühmas suurema vaktsineerituse taseme saavutamiseks. Sotsiaalministeerium töötab koos Eesti Haigekassa ja Eesti Perearstide Seltsiga välja toetuse täpsemad kriteeriumid.

Lisaks toetab valitsus ettepanekut maksta perearstikeskustele täiendavat tasu kuni 120 vaktsineerimise korra kohta nädalas nimistu põhiselt tavahinnaga 5.30 eurot, alates 121 süstist kasvaks tasu iga süsti eest kahekordseks ehk 10.60 eurot. Analoogne täiendava tasu maksmine kehtiks ka kooliõdedele. Meede kehtib kuni 30. novembrini 2021. Toetuse kulu on hinnanguliselt 415 000 eurot ja selle katmine on planeeritud haigekassa eelarvest.

Kaheastmeline toetusmeede kohalikele omavalitsustele

Kohalikku omavalitsust, kes suurendab elanike hõlmatust vaktsineeritusega võrreldes 1. oktoobri seisuga +10 protsenti, toetatakse 5 euroga iga vaktsineeritud elaniku kohta. Teise astmena makstakse kohalikule omavalitsusele toetust 5 eurot iga vaktsineeritud elaniku kohta täiendavalt ka siis, kui täiskasvanud elanikkonnast on täisvaktsineeritud vähemalt 80 protsenti.

Meede kehtib aasta lõpuni ning selleks kulub ligikaudu 11,5 miljonit eurot.

Valitsus plaanib uuendatud COVID regulatsiooni korralduse heaks kiita lähiajal.

12.10.2021 allkirjastati koostööleping Valgamaa Puuetega Inimeste Koja ja Valgamaa Kutseõppekeskuse vahel, mille kohaselt alustavad õppimist abikoka õpilased Kungla 15, Valga.

Iga päevaga aina enam me tajume ja näeme kuidas maailm meie ümber muutub. Me oleme osalised suures protsessis, kus iga inimene on suur väärtus. Hea meel on tõdeda, et üheskoos mõeldes ja head tahet üles näidates on võimalik saavutada koostöö, mille tulemusena avanevad võimalused ka neile, kelle jaoks oleks tava olukorras kooli uksed suletuks jäänud.

Rõõmsat kooliteed, kannatlikku meelt ja sihikindlust õppuritele!

—

Marika Ein

Valgamaa Puuetega Inimeste Koda

Avatud on registreerimine ainulaadsesse koolitusprogrammi, mille eesmärk on Eesti vananemiskeskkonna parandamine. Esimene moodul alustab juba paari nädala pärast!

Sotsiaalministeeriumi pressiteade

03.09.2021

Inimesed, kes vajavad COVID-19 vaktsineerimise otsuse tegemiseks nõustamist, võivad selleks helistada perearsti nõuandetelefonile 1220 või 634 66 30. Kõnedele vastavad meedikud.

„Paljud inimesed, kes ei ole veel teinud otsust vaktsineerida, vajavad selleks personaalsemat lähenemist ning konsulteerimist,“ ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik. „Nõuandetelefoni senisest suurema kaasamisega laiendame inimeste võimalusi saada adekvaatset ja tõenduspõhist informatsiooni COVID-19 vaktsineerimise kohta ning arsti nõuandeid.“

Perearsti nõuandetelefoni teenindusjuhi Kärt Kuke sõnul on 1220 telefonil kõnedele vastavad õed ja arstid ka varem nõustanud küsimustes, mis puudutavad vaktsineerimist, kuid nüüd on selleks loodud suurem võimekus.

„Küsimusi on seinast seina – alates vaktsiinide tõhususest kuni selleni, kas konkreetse tervisemure korral peaks ennast vaktsineerima,“ ütles Kukk. „Enamasti on krooniliste haiguste puhul inimene just COVID-19 haigusest enam ohustatud ning peaks kaitsesüsti saama. Aga loomulikult on hea tekkivad küsimused ja kõhklused meedikuga läbi arutab. Spetsiifilisemate ja keerulisemate haiguslugudega inimese puhul peab aga lõpliku otsuse tegema siiski pere- või raviarst, kes tema tausta ja tervist kõige paremini teab.“

1220 nõuandetelefoni teenus on mõeldud eeskätt esmase kiire tervisenõu saamiseks ajal, mil perearst ei ole kättesaadav. Kõnesid võetakse vastu seitse päeva nädalas ja ööpäevaringselt, nõustatakse eesti ja vene keeles. Inglise keeles nõustatakse iga päev kell 15-17.00

1220 numbrile helistades kehtib alati kõneteenusenumbri tavatariif ja hind kujuneb vastavalt helistaja telefonioperaatorile. Perearsti nõuandetelefoni tegevust rahastab Eesti Haigekassa

Vaktsineerimine COVID-19 vastu on Eestis võimalik alates vanusest 12 eluaastat, see on tasuta ning seda ka ilma ravikindlustuseta inimestele. Lisainfot vaktsineerimise võimaluste kohta saab riigiinfo telefonilt 1247 ja veebilehelt www.vaktsineeri.ee, samuti on võimalik endale vaktsineerimiseks digiregistratuuris www.digilugu.ee või telefonil 1247 aeg broneerida.

Tänahommikuse seisuga on Eestis vähemalt ühe vaktsiinidoosi saanud 730 532 inimest. Täiskasvanute vähemalt ühe doosiga hõlmatus on 64,6% ning 60+ vanuses 71,2%.

Gea Otsa
kommunikatsiooninõunik, COVID-19 vaktsineerimise töörühm
Sotsiaalministeerium

Gea.Otsa@sm.ee
5266464