Valgamaa Puuetega Inimeste Koda

Vaktsineerimine toimub Pfizer vaktsiiniga, 22. ja 23. aprillil, Valga Spordihallis, J.Kuperjanovi 36.

Palume teavitada vastavas vanusegrupis isikuid vaktsineerimise võimalusest. Vaktsineerimisele saab registreerida digi-registratuuri kaudu ning Haigekassa on planeeritud välja saata teavitused eesti.ee kaudu.

Võite ka ise registreerida vastavas vanuses isikuid registratuuri telefonil 7665100 või 53 785 100.

Valga Haigla annab teada, et Haigekassa pakub haiglatele välja võimaluse vaktsineerida 1956. aastal ja varem sündinud isikuid Covid-19 viiruse vastu. Pakutakse välja võimalus vaktsineerida 60+ isikuid, sh oodatakse riskirühmasse kuuluvaid isikuid vanuses 60-65 ning vanemad kui 65 ei pea olema riskigrupis.

Vaktsineerimine toimub Pfizer vaktsiiniga, 15. ja 16. aprillil Valga Spordihallis, J. Kuperjanovi 36.

Palume teavitada vastavas vanusegrupis isikuid vaktsineerimise võimalusest.

Vaktsineerimisele saab registreerida digi-registratuuri kaudu ning Haigekassa on planeeritud välja saata teavitused eesti.ee kaudu.

Info ja registreerumine ka telefonidel 766 5100 või 5378 5100.

Head liikmed

Anname teada, et meie ajakirja „Sinuga“, mis võtab fookusesse puuetega, erivajadustega ja krooniliste haigustega inimestega seotud teemad, on võimalik nüüd paberkujul otse kodusesse postkasti tellida!

Kojutellimise võimalus on avatud tellimine.ee keskkonnas. Ajakiri ilmub kaks korda aastas: mais ja oktoobris. Kojuveo hind üheks aastaks on 2 eurot, ajakiri ise on lugejale tasuta.

Tellimuse vormistamise link: https://tellimine.ee/est/sinuga

Palume jagada infot ja saata tellimise vormistamise linki edasi teie kogukondadele! Meie Facebooki postituse jagamine on samuti teretulnud https://www.facebook.com/EPIKoda/posts/3039444106380975

Lugupidamisega

—

Vladislav Veližanin Peaspetsialist | Eesti Puuetega Inimeste Koda Chief Specialist | Estonian Chamber of Disabled People vladislav.velizanin@epikoda.ee +372 661 6614

KUTSE:

Otsime inimesi veebipõhises jututoas teemal „COVID-19 pandeemia mõju puuetega inimestele“

Mõttekoda Praxis uurib märtsis 2021, kuidas on COVID-19 pandeemia muutnud puuetega inimeste elu. Kuidas on muutunud tööelu? Mis on teisiti pereelus? Kui kättesaadavad on teenused? Kui hästi on riik võtnud pandeemia ohjamisel arvesse puuetega inimeste vajadusi? Mida peaksid riik ja KOVid teisiti tegema?

Kutsume sind osalema 24.-26. märtsil 2021 veebis toimuvasse jututuppa. Jututuba toimub veebipõhises keskkonnas FocusGroupIt ning oma arvamust on seal võimalik jagada endale sobival hetkel kolme päeva jooksul. Osalema ootame täisealisi inimesi, kellel on puue. Kui soovid osaleda, registreeri end jututuppa järgmisel lingil:
https://www.focusgroupit.com/groups/e38b3858 

Kuigi registreerudes avaneb jututoa keskkond koheselt, eelistame, kui avaldad jututoas  arvamust vahemikus 24.-26. märts.Tutvu ka FocusGroupIt kasutamise juhendiga (lisatud manusena).

Küsimuste korral või registreerumisel abi saamiseks võib minuga julgelt ühendust võtta:
e-post: ingeliissiimsen@gmail.com; tel: 5287571. 

Käimasoleva uuringu kohta loe pikemalt siit

FocusGroupIt kasutamise juhend

Mida teha palaviku korral?

Mida teha köhaga?

Kuidas leevendada hingamisraskust ja õhupuudustunnet?

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Pressiteade
21.02.2021

Alates 1. märtsist laieneb vingugaasianduri kohustus

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) tuletab meelde, et alates 1. märtsist laieneb vingugaasianduri kohustuse ulatus ja vingugaasiandur tuleb edaspidi paigaldada sobivaimasse eluruumi, sõltumata küttegaasiseadme asukohast.

„Vingugaas on nähtamatu vaenlane ja õigeaegne märguanne saab ära hoida kõige hullema. Paraku tuleb endiselt aeg-ajalt meelde tuletada, kui karmid võivad olla vingugaasi poolt põhjustatud tagajärjed inimese elule ja tervisele ning miks on oluline ka gaasiseadme olemasolul varustada kodu vingugaasianduriga,“ rääkis MKM-i ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna asekantsler Kristi Talving.

Kui siiani oli vingugaasiandur kohustuslik kõigis eluruumides, kus on korstnaga ühendatud gaasiseade, siis alates 1. märtsist tuleb ohutuse tagamiseks paigaldada vingugaasiandur sobivaimasse eluruumi, sõltumata küttegaasiseadme (nt gaasikatel või gaasiboiler) asukohast või selle põlemiskambri tehnilisest lahendusest.

„Vingugaasiandur on täna küll kohustuslik, kuid see peab olema paigutatud nii, et sellest ka kasu oleks. Kui küttegaasiseade paikneb näiteks abiruumis, kuhu on paigaldatud ka vingugaasiandur, ei pruugi selle signaal jõuda inimesteni elu- või magamistoas. Küttegaasiseadmetega kodudes tasuks andurite asukohad ja töökindlus kindlasti üle kontrollida,” selgitas Talving.

Gaasiseadmete korrasoleku ja ohutuse eest vastutab seadme omanik. Gaasiseadmega ruumis peab olema toimiv ventilatsioon ja korralik õhu juurdevool, kuna gaasiseade vajab töötamiseks palju hapnikku. Gaasiseadmeid ja nendega seotud korstnaid ning ventilatsiooni tuleb vastavalt seadme juhistele lasta regulaarselt hooldada ja puhastada 1 kord aastas ning tervikuna kontrollida iga 4 aasta järel.

Tutvu ka gaasiohutuse meelespeaga kodutarbijale TTJA kodulehel ning käitumisjuhiseid TTJA ja Päästeameti veebilehel vingugaas.ee!

Lugupidamisega

Laura Laaster

MKM, avalike suhete osakonna nõunik

Sotsiaalministeerium

PRESSITEADE

28.02.2021

COVID-19 vaktsineerimise tempo kasvab, sel nädalal on tehtud ligi 24 000 vaktsineerimist

Tänahommikuse seisuga on Eestis kokku tehtud 112 503 COVID-19 vaktsineerimist. Vähemalt ühe doosiga on praeguseks vaktsineeritud 78 576 ja mõlemad vaktsiinidoosid on saanud 33 927 inimest. Sel nädalal on hommikuse seisuga tehtud 23 751 vaktsineerimist, mida on ligi 20% võrra rohkem kui eelmisel nädalal. Vaktsineerimise tempo on tõusnud kuus nädalat järjest.

Eelolevatel nädalatel jätkub paralleelselt perearstide juures riskirühma kuuluvate inimeste vaktsineerimine ning erinevate tervishoiuasutuste juures eesliinitöötajate – haridusasutuste töötajate, politsei- ja päästeteenistujate ning kohalike omavalitsuste sotsiaalhoolekande valdkonna töötajate vaktsineerimine.

„COVID-19 haigus on ettearvamatu ja selle kulg inimeseti erinev. Kõik COVID-19 vaktsiinid kaitsevad raske COVID-19 haiguse eest ning aitavad seeläbi ära hoida haiglaravi vajadust ja surmajuhtumeid. Vaktsineerides saame kaitsta ennast ja teisi, hoida ära tervishoiusüsteemi ülekoormust ning liikuda järk-järgult tagasi meile seni harjumuspärase elukorralduse juurde,“ ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik. „Vaktsineerimise sujuvamaks kulgemiseks palume vaktsineerimisele kutsutud või registreerunud inimestel minna alati kohale kokkulepitud ajaks või anda esimesel võimalusel teada, kui mingil põhjusel minna ei saa. Vaktsineerimisele minemata jätmine tähendab, et kellegi teise võimalus vaktsiini saada lükkub edasi.“

Riikliku immunoprofülaktika ekspertkomisjoni soovitusel kasutakse üle 70-aastaste inimeste vaktsineerimiseks Pfizer/BioNTech ja Moderna vaktsiine ning alla 70-aastaste inimeste vaktsineerimiseks AstraZeneca COVID-19 vaktsiini.

Hõlmatus esimese vaktsiinidoosiga on Eestis praeguseks 5,9% (Euroopa Liidus keskmiselt alla 5%). Üle 80-aastaste hõlmatus vähemalt ühe vaktsiinidoosiga on 23,2%. Üle 80-aastaste hõlmatus on suurem nendes maakondades, kus perearstidel on olnud võimalik riskirühma kuuluvaid inimesi vaktsineerida – Jõgevamaal 33,2%, Järvamaal 31,6%, Pärnumaal 34,1%, Raplamaal 34,6%, Tartumaal 29,2%, Viljandimaal 26,8%, Võrumaal 27,8%, Harjumaal 26%.

Kuna üle 70-aastastele sobivate Pfizer/BioNTech ja Moderna vaktsiinide kogused on väga piiratud, siis on võimaldatud vaktsiini perearstidele järk-järgult maakondade kaupa. Tuleva nädala jooksul saavad vaktsineerimisega alustada ka Hiiumaa, Saaremaa, Läänemaa, Lääne-Virumaa, Põlvamaa ja Valgamaa perearstid. Selliselt maakondade kaupa liikudes on võimalik saavutada võimalikult laia riskirühma inimeste vaktsineerimisega hõlmatust kõige kiiremini.

Vaktsineerimisi on teinud kokku 424 tervishoiuasutust. 43% kõigist COVID-19 vaktsineerimistest on tehtud haiglate poolt, 38% on tehtud peremeditsiiniasutustes (kokku 338 perearstikeskust) ja õendusabiteenuse pakkujad on teinud 11% kõigist vaktsineerimistest.

COVID-19 vaktsineerimise eesmärgid on kaitsta riskirühmi, kellel on suurem tõenäosus nakatuda või kelle nakatumisel võib COVID-19 haigus kulgeda raskemalt, ennetada ja vähendada COVID-19 põhjustatud haigus- ning surmajuhtumeid, vähendada koormust tervishoiusüsteemile ja majandusele ning kindlustada ühiskonnaelu normaalset toimimist.

Teate edastas:

Eva Lehtla

Sotsiaalministeerium

Kommunikatsiooniosakond

Tel 55 643 691

press@sm.ee