Vähem bürokraatiat

• Puude raskusastmega lastel ja vanaduspensioniealistel ei ole enam vaja pere- või eriarsti tõendit. Vajalikud andmed on juba puude tuvastamise otsusel olemas.
• Puude raskusastmega tööealistel ei olnud pere- või eriarsti tõendi nõuet juba varem.
• Ajutise liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekalde korral on pere- või eriarsti tõendi esitamine endiselt vajalik.

Lihtsam menetlus

• Puude raskusastmega inimestel ei ole enam vaja esitada puude tuvastamise otsust, sest omavalitsused saavad need andmed kätte sotsiaalteenuste- ja toetuste andmeregistrist (STAR).

Kes saab parkimiskaarti taotleda?

Parkimiskaarti saab jätkuvalt taotleda kohalikust omavalitsusest. Selleks on õigus inimesel, kellel esineb:

• Keskmisele, raskele või sügavale puudele vastav liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekalle
• Ajutine liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekalle (sel juhul peab kasutama liikumist abistavat vahendit, nt karke, käimisraami või ratastooli).

Uudis Sotsiaalministeeriumi kodulehel: https://sm.ee/uudised/liikumispuudega-voi-pimedat-inimest-abistava-isiku-parkimiskaardi-taotlemine-muutub.

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo saatis kooskõlastusringile eelnõu, millega pensionide indekseerimise tulemusel tõuseb 1. aprillist keskmine vanaduspension 5,7 protsenti ehk 43 euro võrra tänaselt 774-lt eurolt 817 euroni ning rahvapension 393 euroni kuus. 

Riik arvutab pensionid igal kevadel ümber, et hoida pensionid tasakaalus palkade ja hindade muutustega. Määrus kehtestatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel Vabariigi Valitsuse määrusena, sest indeksi kehtestamine puudutab mitme ministeeriumi valitsemisala.  

“Pensionide igakevadine indekseerimine aitab kaasa, et meie eakad saaksid elada väärikalt ning nende sissetulekud püsiksid kooskõlas elukalliduse ja palgakasvuga. 2023. aasta seisuga olid 65-aastastest ja vanematest 39,4% suhtelises vaesuses ning suur osa vanemaealistest on oma sissetulekuga endiselt suhtelise vaesuse piiril. See näitab, kui oluline on pensionide pidev ja süsteemne tõstmine, et vältida eakate langemist süvenevasse vaesusesse,” ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.   

Rahvapensioni suurus on pärast indekseerimist 393,26 eurot. Pensioni baasosa suuruseks saab 377,2465 eurot ja aastahindeks 10,000 eurot. 2025. aastal on pensionide indekseerimise eeldatav maksumus 124 557 000 eurot ja indekseeritakse ligikaudu 325 000 pensionäri pension. 

Vanaduspensionäridele kehtiv maksuvaba tulu on 2025. aastal fikseeritud 776 eurole kuus, sõltumata nende sissetuleku suurusest. Alates jaanuarist peetakse senise 20% asemel tulumaksu kinni 22%. Tulumaksu peetakse kinni pensionitelt, kahjuhüvitistelt, lapsepuhkuse tasudelt ja vanemahüvitistelt. 

Iga kalendriaasta 1. aprillil indekseeritakse riiklikke pensione indeksiga, mille väärtus sõltub 20% tarbijahinnaindeksi aastasest kasvust ja 80% sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastasest kasvust. Kehtestatavat pensioniindeksit kasutatakse ka Eesti Töötukassa töövõimetoetuse päevamäära indekseerimiseks, samuti indekseeritakse kahjuhüvitist tööõnnetuse ja kutsehaiguse korral. 

Töövõimetoetuse päevamäär on 1. aprillist 2025. aastal 21,74 eurot ja osalise töövõime korral on toetuse suuruseks 57% kehtivast päevamäärast, keskmiselt 371,75 eurot kuus, ning puuduva töövõime korral 100% kehtivast päevamäärast ehk keskmiselt 652,20 eurot kuus. 

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Töötukassale ja Sotsiaalkindlustusametile.  

Miks ülekaalust on raske vabaneda? Veebiseminaril räägime teguritest, mis säilitavad ja takistavad kehakaalu alandamist, ning milliseid lahendusi ja aitamise viise leidub, et jõuda oma tervisliku kaalulangetuse teekonnani.

Veebiseminar toimub 25. märtsil kell 16.00–17.00 Zoomis.
Seminari viib läbi TÜ kliinilise psühholoogia professor, Kognitiivse ja Käitumisteraapia Keskuse kliiniline psühholoog- psühhoterapeut Kirsti Akkermann

Enne loengut saadetakse registreerunud kasutajatele infomeil lingiga, mille kaudu pääsete vaatama. Veebiseminar on järelvaadatav 30 päeva.

Tähelepanu! Tegemist ei ole terviseteenuse osutamise, vaid informatiivse loenguga. Palume silmas pidada, et sarnased sümptomid võivad eri inimeste puhul viidata eri haigustele. Tõsiste terviseprobleemide korral palume nõu pidada oma raviarstiga.VEEBISEMINAR ON KÕIGILE TASUTA!

REGISTREERU SIIN!

Uuel aastal jõustuvad olulised muudatused puudega inimeste toetustes, mille eesmärk on parandada raske ja sügava puudega laste ning tööealiste inimeste toimetulekut. Toetuste tõus ja ühekordne lisatoetus võeti vastu koos mootorsõidukimaksu seadusega, et aidata vähendada mootorsõidukimaksu mõju kõige haavatavamale sihtgrupile

„Puudega inimeste igapäevaelu on täis väljakutseid ning ühiskondlikud muudatused ei tohi nende toimetulekut raskendada. Raske ja sügava puudega laste ning tööealiste inimeste elukvaliteet sõltub paljuski meie sotsiaalsüsteemist. Ühekordne lisatoetus ja toetusmäärade tõus aitavad leevendada mootorsõidukimaksu mõju ning pakuvad lisaks ka kindlust, et need pered ei jää oma raskustes üksi,“ sõnas sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.

Ühekordne lisatoetus 2025. aasta alguses

Sotsiaalkindlustusamet maksab 2025. aasta esimeses kvartalis ühekordset toetust järgmistes suurustes:

• Raske puudega lastele või harvikhaiguse toetust saavatele lastele: 95 eurot
• Sügava puudega lastele: 142 eurot
• Raske puudega tööealistele: 60 eurot
• Sügava puudega tööealistele: 250 euro

Toetuse saamiseks ei ole vaja eraldi taotlust esitada. Sotsiaalkindlustusamet maksab toetuse automaatselt kõigile, kellel on 2025. aasta 1. jaanuari seisuga tuvastatud vastav puude raskusaste või kellele makstakse harvikhaigusega lapse toetust.

Toetuste tõus alates 1. juunist 2025

• Raske puudega lastele või harvikhaiguse toetust saavatele lastele tõuseb toetus 161,09 eurolt 180 euroni.
• Sügava puudega laste toetus tõuseb 241,64 eurolt 270 euroni.
• Raske puudega tööealiste toetus tõuseb 34,78–49,09 eurolt 50 euroni.
• Sügava puudega tööealiste toetus tõuseb 43,47–53,70 eurolt 100 euroni.

Tööealiste toetuste tõus sõltub inimese tuvastatud puude liigist, mistõttu on tõusumäärad erinevad – mõnele lisandub väiksem summa, mõnele suurem.

Keskmise puudega laste ja tööealiste ning kõikide vanaduspensioniealiste toetused ümardatakse ülespoole täissummadeni, et muuta toetuste arvutamine ja mõistmine inimestele lihtsamaks. Tegemist ei ole toetuste tõusu, vaid tehnilise muudatusega, mis lihtsustab toetuste arvestust ja väljamakseid.

Muudatused on osa puudega inimeste toetuseks mõeldud meetmetest, mis sündisid pikaajalise koostöö tulemusel. Toetuste tõusuga panustatakse puudega inimeste heaolusse igal aastal 5,3 miljonit eurot.