Sotsiaalminister tühistas ravimite väljakirjutamise ja müügi piirangud

Posted

Sotsiaalministeerium

PRESSITEADE

8.05.2020

Sotsiaalminister tühistas ravimite väljakirjutamise ja müügi piirangud 

Sotsiaalminister Tanel Kiik tühistas ravimiameti ettepanekul piirangud nii retseptiravimite väljakirjutamisele ja apteegist väljastamisele kui ka käsimüügiravimite väljastamisele. Erandina jääb kehtima piirang paratsetamooli sisaldavate ravimite väljastamisele – 30 tabletti ühe ostuga ühe ostja kohta.

Ravimiretseptide, sh korduvretseptide väljakirjutamine ja ravimite väljastamine apteegist jätkub tavapäraselt, v.a paratsetamooli puhul, mida võib müüa ühele ostjale ühe ostuga kuni 30 tabletti.

„Ravimite varud nii hulgimüügis kui apteekides on paranenud. See annab kindlust, et ravimite väljakirjutamise ja väljastamise piirangute lõpetamisel on ka võimaliku hetkelise suurenenud tarbimise korral ravimid Eestis kohapeal olemas ja inimestele kättesaadavad,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Kindlasti jälgivad ravimiamet, müügiloa hoidjad ja hulgimüüjad olukorda ravimiturul ka edaspidi, et ravimeid jätkuks kõigile, kes neid vajavad.“

Ravimiamet on pandeemiaperioodil pidevalt jälginud ravimite kättesaadavust ja suhelnud nii Eesti ravimituru osapooltega kui Euroopa Liidu pädevate asutuste võrgustikuga, et hinnata piirangute vajadust. „Tänase teadmise juures me ei näe kehtestatud piirangutel enam vajadust, ravimite kättesaadavuse nimel pingutatavad kõik turuosalised ja kuigi täielikult ei saa välistada üleeuroopaliste probleemide taastekkel ka Eestis kättesaadavuse probleemide süvenemist, ei ole siiski täiendavad piirangud praegu enam põhjendatud,“ ütles ravimiameti peadirektor Kristin Raudsepp. „Ehkki laovarude seis on hulgiladudes märgatavalt paranenud ei kiirustaks me veel paratsetamooli väljastamise piirangu leevendamisega, sest maailmas ei ole olukord stabiliseerunud ning ravimitootmiseks vajaliku toimeaine saamine ja tavapäraste tarnete tagamine on jätkuvalt ebakindel.“  

Sotsiaalminister Tanel Kiige käskkirjaga vähendati 19. märtsil ravimite kättesaadavuse tagamiseks ajutiselt ravimite väljakirjutamise ja väljamüügi koguseid. Tervishoiutöötaja võis kirjutada krooniliste haiguste ravimeid välja kuni kaheks kuuks, korduvretsepti puhul võis apteek väljastada ravimit ainult ühe retsepti alusel ja kuni kaheks kuuks ning käsimüügiravimeid võis ühele ostjale väljastada kuni kaks pakendit ühe ravimi kohta. 9. aprillil täiendati käskkirja paratsetamooli sisaldavate ravimite väljastamise piiranguga, millega lubati apteegis väljastada ühele ostjale ühe ostuga kuni 30 tabletti.

Lisaks sõlmisid sotsiaalminister ja seitse ravimite hulgimüüjat ühise hea tahte väljendusena koostöökokkulepped, et tagada Eesti patsientidele kõigi oluliste ja enim kasutatavate ravimite kättesaadavus. Koostöölepped hõlmavad üheskoos 800 erineva toimeainega ravimi varu tagamist ja kehtivad kuni eriolukorra lõpuni.

Teate edastas:

Eva Lehtla

Sotsiaalministeerium

Kommunikatsiooniosakond

Tel 55 643 691

press@sm.ee

Homsest jõustuvad seadusemuudatused lihtsustavad puuetega inimeste asjaajamist

Posted

Sotsiaalkindlustusamet

PRESSITEADE

30. aprill 2020

Homsest jõustuvad seadusemuudatused lihtsustavad puuetega inimeste asjaajamist

1. maist jõustuvad puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muudatused, mis lihtsustavad oluliselt puuetega inimeste asjaajamist. Muutumatute seisunditega lastel on korduvekspertiisi käigus edaspidi võimalik tuvastada puue kuni 16aastaseks saamiseni. Lisaks laiendatakse puudega lapse toetust harvikhaigusega lastele ning töövõimet välistavate seisundite puhul ei pea puude raskusastme tuvastamisel enam pikka taotlusankeeti täitma. 

„Muutumatu või süveneva seisundiga lastele on oluline määrata puude raskusaste pikemaks ajaks kui kolm aastat, et lapsevanemad ei peaks püsiva seisundiga lapsele üsna lühikese perioodi järel puuet uuesti taotlema,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Edaspidi saab muutumatu või süveneva seisundiga lastele määrata puude raskusastme maksimaalselt kuni lapse 16-aastaseks saamiseni. Need ja ka teised muudatused on olulised sammud asjaajamise lihtsustamiseks ning pean oluliseks jätkata ka edaspidi bürokraatia vähendamist sotsiaalkaitse valdkonnas tervikuna.“

Sotsiaalkindlustusameti ekspertiisi ja sotsiaaltoetuste talituse juhi Leila Lahtvee sõnul on lastel siiani lubatud puue tuvastada maksimaalselt kolmeks aastaks. „See on ebamõistlik väga raskete, sügava puudega laste puhul nagu näiteks raske-sügav vaimne alaareng, Retti sündroom, mõlema silma pimedus ja veel mitmed rasked seisundid, kus ravi puudub ja seisund ei saa ajas tänaste meditsiiniliste oskuste ja teadmiste kohaselt paraneda,“ rääkis Lahtvee.

Lahtvee lisas, et selliste laste kasvatamisel on vanematel nagunii juba väga suur koormus, mistõttu soovib sotsiaalkindlustusamet nende olukorda leevendada puude taotlemisel leevendada. Alates 1. maist on väga raskete paranemislootuseta lastele võimalik puuet määrata kuni 16. eluaastani. Muudatus puudutab ligikaudu 1800 raske ja sügava puudega last.

Lisaks hakatakse alates homsest puudega lapse toetust maksma ka sotsiaalkaitseministri poolt kinnitatud nimekirjas toodud harvikhaigusega lastele ehk luuakse erisus, mille järgi on võimalik toetust maksta teatud juhtudel ka neile lastele, kellele puuet pole määratud.

„Selle muudatuse eesmärk on tagada harva esinevate haiguste korral perele lisatoetus, kui puudele iseloomulikud piirangud lapsel puuduvad ja puuet ei ole alust määrata,“ rääkis Lahtvee teisest olulisest muudatusest ning lisas, et praegu on sellisteks haigusteks fenüülketonuuria, galaktoseemia ja veel mõned väga harva esinevad haigusseisundid, kus vaimsete võimete languse või muude kahjustuste ennetamiseks peab laps saama eritoitu.

Makstava toetuse suurus vastab raske puudega lapse toetuse suurusele ning on 2020. aastal 161,09 eurot kuus. Toetus määratakse esmakordsel taotlemisel alates puude raskusastme tuvastamise taotluse esitamise päevast. See muudatus puudutab umbes 50 last.

Alates maikuust ei pea tööealised inimesed töövõimet välistavate seisundite puhul puude raskusastme tuvastamisel enam pikka taotlusankeeti täitma. Kui inimene märgib ära töövõimet välistava seisundi, siis kinnitatud seisundite korral viiakse hindamine läbi tervisandmete alusel ning inimesel ei ole vaja erinevates valdkondades esinevaid piiranguid hinnata. Muudatus puudutab ligikaudu 30 000 töövõimet välistavate seisunditega tööealist inimest.

Kontaktid:

Kaili Uusmaa, sotsiaalkindlustusamet kommunikatsioonijuht, kaili.uusmaa@sotsiaalkindlustusamet.ee, 5087370

Leila Lahtvee, sotsiaalkindlustusamet ekspertiisi ja sotsiaaltoetuste talituse juht, leila.lahtvee@sotsiaalkindlustusamet.ee, 55512915

Terviseamet hoiatab pettuse eest

Posted

Terviseamet hoiatab, et ameti nimel tehakse telefoni teel libapakkumisi, mille sisuks on tasuline sõeluuring. Terviseamet ei müü kunagi midagi telefoni teel ja soovitab vastavasisulised kõned jätta tähelepanuta.

Terviseametini jõudis info murelikult inimeselt, kes sai kõne, milles esitleti end Terviseametina ja pakuti 37 € maksvat sõeluuringu testi, mis saadetakse soovijale koju. Tegemist on pettusega, millega terviseamet seotud ei ole. „Terviseamet ei tee kunagi telefoni teel ühtegi pakkumist ja seega tasub vastavasisulisi kõnesid ignoreerida,“ selgitab Terviseameti põhja regiooni nõunik Mihkel Näks.

Närviline aeg on väga soodne petturitele, kes kasutavad ära inimeste muret nii enda kui ka oma lähedaste tervise pärast. Seega tasub praegu igasugustesse pakkumistesse suhtuda kriitiliselt.

Ühtlasi tuletame meelde, et praegu ei ole olemas ühegi usaldusväärset kodust testi COVID-19 tuvastamiseks. Eestis on viirushaiguse COVID-19 tuvastamise võimekus  terviseameti, Tartu Ülikooli kliinikumi, Synlabi, Põhja-Eesti regionaalhaigla, Ida-Viru keskhaigla, Lääne-Tallinna Keskhaigla, Ida-Tallinna Keskhaigla, Pärnu haigla ja Kuressaare haigla laborites.

Terviseameti koduleht

Riik hakkab maksma eriolukorra ajal toetust erivajadusega laste vanematele

Posted

Sotsiaalministeerium

PRESSITEADE

9. aprill 2020

Vabariigi Valitsus kiitis täna heaks toetuse määramise erivajadusega last kasvatavale vanemale. Toetuse eesmärk on võimaldada asendussissetulek vanemale, kes peab tulenevalt eriolukorrast erivajadusega lapse kasvatamise tõttu olema ajutiselt töölt eemal.

„Haridusasutuste kaugõppele üleminek tähendab oluliselt suuremat koormust erivajadusega laste vanematele, sest lapse erivajadus eeldab täiendavat järelevalvet ja tuge nii õppimisel kui hooldustoimingutel, mistõttu peavad vanemad ajutiselt töölt ära tulema,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Samuti on mõnedel erivajadusega lastel nõrgenenud immuunsus, mis asetab nad COVID-19 riskirühma ning on mõistetav ja soovitatav, et olukorras, kus kaugtöö pole võimalik, jäävad vanemad ajutiselt töölt eemale ning riik pakub neile peredele tuge eriolukorra ajal toimetulekuks.“ 

Erivajadusega lapse vanema toetusele on õigus inimesel, kes kasvatab immuunpuudulikkusega, raske või sügava puudega või teatud haridusliku erivajadusega last ning kes on töötamise registri andmetel palgata puhkusel või kelle võlaõigusliku lepingu täitmine on peatatud. Toetuse saamiseks tuleb seega vanemal ja tööandjal või tööd võimaldaval isikul puhkusele jäämises või lepingu peatamises kokkuleppele jõuda ning töö- või käsundiandja peab kokkuleppe fikseerima töötamise registris.

Toetuse suurus on 70% lapsevanema eelmise kalendriaasta ühe kalendripäeva keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatud tulust. Toetuse miinimumsumma ühes kuus on 540 eurot ja maksimumsumma 1050 eurot. Toetust makstakse tagasiulatuvalt alates vanema tasustamata puhkuse või võlaõigusliku lepingu täitmise peatamise päevast, kuid mitte varasemast kui 12.03.2020.

Valitsus kuulutas seoses COVID-19 haiguse levikuga 12.03.2020 välja eriolukorra ja otsustas viia haridusasutused distantsõppele.

Sotsiaalkindlustusamet saadab erivajadusega lapse vanematele toetuse saamise võimaluse kohta teavituse ja alates 13. aprillist ka iseteeninduse pakkumuse. Vanem peab toetuse saamise sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses kinnitama. Esimeste väljamaksetega alustatakse alates 20. aprillist.

Valitsus toetas sotsiaalministeeriumi ettepanekut eraldada toetuse maksmiseks 2020. aasta riigieelarve lisaeelarvega 10 miljonit eurot. Valitsus esitas 2. aprillil lisaeelarve seaduseelnõu Riigikogule menetlemiseks.

Toetuse saamise täpsemad tingimused on kirjas sotsiaalkindlustusameti kodulehel: https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/erivajadusega-lapse-vanema-erakorraline-toetus

Teate edastas:

Silvia Peets

Sotsiaalministeerium

Kommunikatsiooniosakond

+372 626 9751 / + 372 5341 6977

press@sm.ee / silvia.peets@sm.ee

www.facebook.com/sotsiaalministeerium

Hooldusperede toetus suureneb kaks korda, puudega lapse toetust laiendatakse ka harvikhaigusega lastele!

Posted

Sotsiaalministeerium

PRESSITEADE

8. aprill 2020

  Hooldusperede toetus suureneb kaks korda, puudega lapse toetust
laiendatakse ka harvikhaigusega lastele

Riigikogu võttis täna vastu seadusemuudatused, millega suurendatakse
hooldusperede toetamist. Lisaks laiendatakse puudega lapse toetust
harvikhaigusega lastele ehk toetust hakkavad ühtlasi saama
fenüülketonuuria diagnoosiga lapsed, kellel pole puuet pole
määratud, ent kes vajavad tuge ravitoidu ostmisel.

„Täna vastu võetud muudatused pakuvad senisest enam turvatunnet nii
hooldusperedele kui ka harvikhaigustega ja erivajadusega laste
vanematele,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Hooldusperede
täiendav toetamine on oluline samm, et jätkata perepõhise
asendushoolduse väärtustamist ning kindlustada riigi poolt toetusfondi
eraldatud vahendite eesmärgipärane kasutamine. Harvikhaigusega lastele
hakkab riik maksma puudega lapse toetust, mis aitab luua lastele
kasvamiseks ja arenguks võimalikult head tingimused ning ennetada
terviseprobleemide süvenemist ning puude tekkimist.“

Edaspidi muutub minimaalne summa, millega kohalik omavalitsus on
kohustatud toetama hooldusperet ühe lapse hooldamisel. Võrreldes
varasemaga suureneb hooldusperede minimaalne toetamine kaks korda ehk
hooldusperele makstava toetuse või tasu miinimum on edaspidi pool
töötasu alammäärast lapse kohta.

Jätkuvalt on tegemist toetuse miinimumi kehtestamisega ning iga kohalik
omavalitsus saab otsustada hooldusperede toetamise ka suuremas summas,
arvestades pere täiendavaid vajadusi lapse perre tuleku järgselt.
Samuti on võimalik hoolduspere vanemat jätkuvalt toetada kas toetuse
või tasu maksmisega. Täiendavalt kaetakse ka edaspidi hooldusperele
hooldusel oleva lapse isiklikud kulud vastavalt vajadusele, kuid
vähemalt seaduses sätestatud miinimumi ulatuses, keskmiselt 240 eurot
ühes kuus. Seadusemuudatus jõustub 2020. aasta 1. juulil.

  Puudega lapse toetust laiendatakse ka harvikhaigusega lastele ehk
luuakse erisus, mille järgi on võimalik puudega lapse toetust maksta
teatud juhtudel ka neile lastele, kellele puuet pole määratud.
Eesmärk on toetada peresid, kelle laste harvikhaigusega kaasnevad
olulised lisakulud ning aidata kaasa püsivate tervisekahjustuste ja
puude tekkimise ennetamisele. Toetust hakkavad saama
sotsiaalkindlustusameti kaudu ka fenüülketonuuria diagnoosiga lapsed,
kellel pole puuet pole määratud või ei määrata, ent kes vajavad
tuge ravitoidu ostmisel.

Lisaks andis Riigikogu Vabariigi Valitsusele volituse kehtestada
eriolukorra ajal rahalise toetuse meetmeid, et ennetada või leevendada
eriolukorrast tulenevaid toimetulekuraskusi. Sellest lähtuvalt esitab
sotsiaalministeerium Vabariigi Valitsusele ettepaneku toetuse maksmiseks
erivajadusega laste vanematele, kelle lastel on nõrgenenud
immuunsüsteem või kelle erivajadus eeldab pidevat kodust tuge ja
järelevalvet, mistõttu on vanem sunnitud ajutiselt töölt ära
tulema.

Puuete tähtaegu pikendatakse automaatselt

Posted

Seoses erakorralise olukorraga riigis pikendab sotsiaalkindlustusamet nende puuetega inimeste puude raskusastme kestuse ja sotsiaaltoetuse maksmise tähtaega kuue kuu võrra, kellel on vaja puude määramist pikendada.

Kõigi nende inimeste, kelle puue lõppeb vahemikus 17.03.–31.05.2020 ja kes pole veel jõudnud esitada taotlust puude pikendamiseks, pikendatakse puude kestvust automaatselt kuue kuu võrra. Inimene ise selleks midagi tegema ei pea ning puudega isiku kaardid saadetakse koju lihtpostiga rahvastikuregistri aadressile.

„Juba esitatud puude pikendamise taotlusi menetleb amet tavapärases korras“ märkis ekspertiisi ja sotsiaaltoetuste talituse juht Leila Lahtvee.

Alates esmaspäevast, 23. märtsist on kõik sellest kuupäevast koostatud puude määramise otsused leitavad sotsiaalkindlustusameti iseteenindusest aadressil iseteenindus.sotsiaalkindlustusamet.ee/.

Sotsiaalkindlustusameti iseteenindusse saab sisse logida Smart-ID, Mobiili-ID ja ID-kaardiga. Kui inimesel ei ole võimalik meie iseteenindusse sisse logida, soovitame sellest märku anda, et saaksime saata vajadusel otsuse digiallkirjastatult e-postile või äärmisel vajadusel lihtkirjaga inimesele koju.

Lisainfo ja kontakt:

Leila Lahtvee, ekspertiisi ja sotsiaaltoetuste talituse juht

leila.lahtvee@sotsiaalkindlustusamet.ee , 55512915

Katre Kirst, sotsiaalkindlustusameti kommunikatsioonispetsialist

katre.kirst@sotsiaalkindlustusamet.ee, 5331 7372